Muna - absoluutne ideaal ning täiuslikkus

Järvamaal Türi vallas Tölpla talu pidav Eve Veiermann kinnitas, et praegu on eramajapidamistes linnukasvatus tõusuteel ja ka euro tulek ei tohiks seda mõjutada.

"Muna oli, on ja jääb võrreldes igapäevaste toiduostudega üheks odavamaks toiduaineks. Aastaajad neid hindu ei reguleeri," märkis Veiermann. "Küll aga reguleerib ilm, pidamistingimused ja sulimine kanamunade tootlikkust."

Viljandimaal Euroopa suurimat vutifarmi pidav Ülo Pullisaar tunnistas, et kuigi vutimunade müügi üle ei saa kurta, ei jõua kodumaine tarbija neid kõiki ära osta, sest päevas toodab tema Järveotsa farm üle 15 000 muna.

"Osa läheb ekspordiks, osa müüme Eesti poodides ja osa kohapeal," märkis ta. "Aga eks pakendamine ja vedu tõstavad munade omahinda ja poodi jõuab see märksa kallimalt, kui me siin saame müüa."

Kaubanduses on saada kanamunad, vutimunad (mõlemaid on ka rikastatud omega 3 rasvhapetega) ja jaanalinnumunad. Kõik puurikanamunad algavad karbil või munal oleva numbriga 3, selgitas Veiermann.

"Kui soovitakse aga kanamune, mis pärinevad talust, tuleb minna ökopoodidesse pakendamata mune hankima, sest pakendamata munadel suurtesse poodidesse asja ei ole," nentis ta. "Vutimunad on kaubanduses klassifitseerimata. Pakis on neid 12 tükki, paki hind 24 krooni ringis. Üks jaanalinnumuna seevastu maksab 300 krooni ringis ning sellest jagub omletti teha kümnele inimesele, see on juba terve kontoritäis töötajaid."

Veiermann räägib, et Inglismaal ja Saksamaal, kus pardikasvatus on populaarne, on väga loomulik osta pardimune supermarketist või maa- või ökopoest. Eestis pole sinnamaale veel jõutud, kuna turg on väike ja spetsialiste vähe.

Nõukogude ajal suletud pardi,- hane- ja kalkunikasvatusi ei ole tänini taastatud. Nii et linnainimesel tuleb neid haruldasi mune maapiirkondadest otsida.

Linnumunad on kõrgeväärtuslikud dieettoiduained, mis peaksid olema inimtoidus esimesel kohal. Muna on odav, täidab kõhtu ja hoiab inimesel saledat joont ning seda on kerge valmistada.

Ühes kanamunas on 6-7 grammi valku ehk proteiini, mis vastab umbes ¼ liitrile piimale, ja energiat kõigest 80 kcal. Kel rasva, kala või õlitoitude tarbimine väike, võiksid valida oomega 3ga rikastatud mune.

Neid kanu toidetakse lisaks lina-, rapsi- või päevalilleseemnetega. Sellised munad on tavapärastest kallimad. Muna sisaldab ka A, B, D ja E ja mineraalained.

Kui tehas on näiteks värvaineid kanade toitu liigselt külvanud, siis ei ole munakollane enam kollane, vaid kipub olema oranž või punakas, samuti võib välja lüüa keemilise mikroelemendi spetsiifiline lõhn. Selline korrelatsiooni muutus on taludes ammuilma välistatud, kuna värvaineid ei kasutata ja munakollane muutub talve tulles heledamaks loomulikul moel.

Muna värvus, kaal ja suurus ei muuda tema maitseomadusi. Siiski ei tohiks välimust tähelepanuta jätta. Munakoor peab olema kindla kujuga, poolläikiv, sile, muhkudeta, pragudeta, mitte purunema esimesel puutumisel, "liivapuruta" muna koorel. Mida kvaliteetsem munakoor, seda kvaliteetsemad sööda- ja pidamistingimused on lindudel.

Haned munevad vähe, kuid alustavad juba hilistalvel või varakevadeti. Esimese aasta toodang ühelt hanelt võib olla vaid 40 muna ringis, mis üldjoontes pannakse jälle inkubeerima ja kasvatakse niiviisi uut karja. Aasta-aastalt munatoodang suureneb.

Kalkunid on talve lõpust suveni agarad munejad, nende toodang on umbes 120 muna ühe emase kohta. Sisu poolest on see võrdväärne kanamunaga. Kuna kalkunid on valjuhäälsed ning väga tundlikud kasvatustingimuste suhtes, siis on kalkunikasvatust Eestimaa taludes ohtlikult vähe alles jäänud.