18 miljardiga pannakse Paldiskis nafta voolama

Tallinna Sadam juhi Ain Kaljuranna sõnul on projekt oluline nii Tallinna Sadamale kui ka kogu Eesti majandusele. "Rafineerimistehase rajamine ja valmimine hõlmaks suurt osa Eesti logistikasektorist ning oleks äärmiselt oluline kogu riigi ekspordi tulevikku silmas pidades," ütles ta.

Uus terminal loob 200 kvalifitseeritud töökohta ja on tervendav konkurent nii Balti riikide kui ka Skandinaavia autokütuseturul, samuti suurendab piirkonna energiavarustuse sõltumatust, teatas Tallinna Sadam eile.

Ukraina firma DMSS esindaja Oleg Sukhanovi sõnul tekiks uue tehase valmides suurem vajadus vastava ala spetsialistide järele, mistõttu plaanitakse juba tehase rajamise ajal tihedamat koostööd vastavaid erialasid õpetavate haridusasutustega Eestis.

CV-Online'i juht Agu Vahur ütles, et kui logistika vallas on vaba oskustööjõudu piisavalt, siis keemiaharidusega inimeste leidmine kujuneb üsna raskeks. Tema sõnul on Eesti keemiatööstus seni otsinud spetsialiste Soomest, Lätist ja ka Leedust. Kuna Tallinna Sadam plaanib rafineerimistehast koostöös Ukraina ettevõttega, võib oletada, et Paldiskisse hakatakse tööjõudu otsima ka Ukrainast, lisas Vahur.

Nullist alustav tehas on Vahuri sõnul hea võimalus otse ülikoolist tulevatele keemikutele. "Ainuke küsimus on asukohas, kuid see tuleb ilmselt kõrgema palgaga kompenseerida," märkis Vahur. Samas on inimesed töö nimel varasemast altimad teises linnas elukohta üürima, lisas ta.

Paldiski linnapea Kaupo Kallase sõnul tähendab tehase rajamine regioonile uue hingamise andmist. Lisaks tehases loodavatele töökohtadele tekib piirkonda olulistelt rohkem vajadusi lisateenuste ja sealtkaudu töökohtade järele, mis oleks Paldiski linna arengu seisukohalt ülioluline, märkis ta.

Lisaks 200 spetsialistile saab partnerfirmade kaudu tööd veel kuni 2400 inimest, rääkis Eesti Logistikaklastri arendusjuht Illimar Paul. "Tehase rajamise uudis on väga oluline läbimurre mitte ainult meie logistikafirmade, vaid kogu riigi jaoks tervikuna," lisas ta.

"Tegemist on esimese tehasega Eestis, mis hakkab toornaftat lisandväärtustama ja eksportima erinevaid nafta- ning naftakeemiasaadusi. Logistikasektori jaoks seisneb investeeringu väärtus eelkõige asjaolus, et kõrget lisandväärtust loov rafineerimistehas on oluline põhjus suunata ja kinnistada toornaftavoog Eestisse," lisas Paul.

Tema sõnul tähendab kolme miljoni tonnine käivitusvõimsus sisuliselt kuue miljoni tonnist veosemahtu, millest poole moodustab toornafta ja teise poole valmistoodang.

"Tavakodaniku jaoks tähendab Paldiskisse naftatehase rajamine eelkõige seda, et oma autosid hakkame me tehase valmimisel suure tõenäosusega tankima Eestis valmistatud kütusega," lisas Paul.

Uue tehase mõju Eesti mootorikütuse turule selgub siis, kui on teada, milliseid rafineeritud naftasaadusi Paldiskis tootma hakatakse ja kuhu neid müüakse, ütles Eesti Statoili peadirektor Helle Kirs-Toiger.

Siseriiklik rafineerimistehas võiks mõjutada positiivselt mootorikütuste impordiga kaasnevat rahvusvahelise transpordi ehk laevatamise ja raudteetranspordiga seonduvaid kulusid, lisas ta.

Eesti on Läti kõrval üks vähestest ELi liikmesriikidest, mille territooriumil pole mootorikütuste rafineerimistehast ning kõik Eestis müüdavad mootorikütused tuleb seetõttu importida teistest riikidest.

Eesti Statoilil on pikaajaline tarneleping Statoil ASAga, mis tagab Kirs-Toigeri sõnul kõrge kvaliteediga toodete katkematu tarne.