Eesti tööstus vajab ajusid, ühist meelt ja uusi tegevusi

Rahvusvahelised firmad hindavad investeeringute tegemisel praegu tunduvalt rohkem kui enne kriis piirkonna arenduspotentsiaali. Tugevnenud konkurents püstitab oma nõuded, üha määravamaks muutuvad suhtlusvõrgustik, kiirus ja paindlikkus.

Siit kasvab välja nn talentide probleem. Sellises maailmas on meil rohkem kui kunagi varem vaja inimesi, kes suudaks sellises maailmas edukalt tegutseda ja keda ärimaailm aktsepteeriks.

On vaja neid, kellel oleks ideid, kuidas ettevõtet mööda väärtusahelat kõrgematele positsioonidele viia, kuid samavõrd on vaja neid, kes suudaks igal astmel tööd efektiivsemalt korraldada.

Kuid sellele lisaks oleks meil vaja ka neid, kes suudaks tajuda uut tekkivat nõudlust ja näha teed selle nõudluse kiireks rahuldamiseks. Selliste ettevõtjateta jääme valdavalt odava alltöövõtu tegijateks.

Mulle tundub, et meil on struktuurimuutuste juttu natuke liiga lihtsustatult võtma hakatud. Umbes nii, et on olemas tööstusharud ja valdkonnad, kus raha rivitult voolab ning ainukeseks probleemiks on nende ülesleidmine.

Tegelikkuses on nii, et kõikides tööstusharudes, sektorites või valdkondades on madala ja kõrge lisandväärtusega tegevusi, kusjuures suurimat lisandväärtust lubavad need tegevused, mis on vahetult seotud inimeste vaimsete võimetega - oskusega luua uut, muuta midagi paremaks ja müüa seda, mis loodud.

Üpris tulus on ka see, kui sul õnnestub üles leida sellised inimesed, kes ülaltoodut oskavad, ja siis pakkuda neile sellist koostööd, mida nad oma plaanide elluviimiseks vajavad. Või lihtsamalt - teha tuleb seda, mida osatakse, kuid ikkagi üksnes seda, mida turg vajab, ja seda kõike tuleb teha iga päev järjest paremini.

Ning kui need nõuded on täidetud, siis on kõik - mitte ainult Arengufond - valmis sellistesse ettevõtetesse investeerima.

Teisest küljest on rida funktsioone, milles me oma konkurentsivõimet kiiresti odavamatele maadele kaotame, ja seal meil edu loota ei ole. Ettevõtetel, kelle toodang läheb kiiresti kasvavatele turgudele, on rohkem võimalusi kui neil, kes konkureerivad stagneerunud turgudel.

Samuti on paremad väljavaated neil, kes tegutsevad kiiresti kasvavates valdkondades (näiteks keskkonna- või tervisetooteid tootvad ettevõtted). Ehk kui autoriteete tsiteerida - pole kaduvaid sektoreid, on kaduvad tegevused.

Vahetult seda mõju, mida euro tulek meie tööstusele kaasa tõi, mõõta ei õnnestu. Kuid on ilmne, et eurole üleminek mõnevõrra meie majanduse taastumist toetab. Kas või seepärast, et euroga on mugavam, lihtsam ja odavam.