Millest kõnelevad suured palgad?

Tänane Äripäev räägib palkadest. Täpsemalt, püüdsime välja selgitada, kes maksavad Eestis kõige paremat palka. Ja miks. Kohe alguses peame toonitama, et tegemist ei ole edetabeliga. Samuti pole tegemist lõpliku tõega - on täiesti võimalik, et mõni hea palgamaksja jäi meil kahe silma vahele. Äripäev võttis valimisse suhteliselt väikese arvu (188) ettevõtteid ja koostas tabeli nende firmade käivet ning makstud sotsiaalmaksu arvestades.

Äripäeva arvates näitab see tabel ilmekalt, millised on palgatasemed Eesti juhtivates ettevõtetes. Ning kuna need ettevõtted dikteerivad tegelikult palgatingimusi kogu oma sektoris, siis mõjutab nende käitumine seega otsesemal või kaudsemal määral kogu Eesti palgasaajate sissetulekuid.

Mis sellest tabelist siis selgus? Esiteks vana tõde, et Eestis tegutsevad välismaistele omanikele kuuluvad ettevõtted maksavad paremat palka. Pidagem seda siis meeles, kui hakkame taas rääkima, et välisfirmad viivad kogu raha Eestist välja, et kasutavad siinset maksusüsteemi ja ettevõtluskeskkonda kurjasti ära. Tegelikult maksavad hoopis hea töö eest korralikku palka.

Teiseks. Paljud kõrge palga saajad/maksjad häbenevad seda. Päris mitu kõrget palka maksvat ettevõtet ei soovinud sel teemal Äripäevale üldse mingeid kommentaare anda, paljud püüdsid selle info avaldamist ka kõikide vahenditega takistada. Kas korralik palk on Eestis häbiasi? Või on pigem tegemist asjaoluga, et ettevõtte keskmise palga ajavad suureks asjameeste ebanormaalselt kõrged palgad? Et tavalise töömehe ja keskastme juhi palkade vahel laiutavad koledad käärid? Äripäeva arvates oleks läbipaistvus siiski parem.

Kolmandaks, hea uudis palgasaajaile - kuigi suurettevõtete juhid lubavad alanud aastal palgarallist hoiduda, möönavad nad, et oma ala asjatundjad tõusevad kiiremini hinda - neile pakutakse tööd ja palgatõusu. "Mõõdukat palgatõusu võiks ehitussektoris hakata lootma pigem 2011. aasta teises pooles ehk 2012. aastal, mil on reaalsem loota töö lisandumist," ütleb näiteks artiklis Nordeconi juht Jaano Vink.

Neljandaks. Eesti suurimatest maksumaksjatest ettevõtete juhid on arvamusel, et riik on maksumaksja raha kulutades käitunud üldjoontes mõistlikult, kuigi avaliku sektori kulud on liiga suured, tehtav töö aga ebaefektiivne. "Olles päev-päeva kõrval seotud töiselt riigihangete läbiviimise protsessidega ehitaja poolt vaadates, tuleb ikka ahastus peale, kui jälle kord näed, kuidas vohav bürokraatia, selle mõiste halvimas tähenduses, ning sisutu vormitäide maksumaksjate raha tuulde lennutab," ütleb Vink. "Mina olen küll veendunud, et riigiaparaati on võimalik oluliselt efektiivsemaks muuta. Tõsi, see on väga keeruline tegevus."

Viiendaks. Pea kõik suurettevõtjad ja suured maksumaksjad loodavad, et sotsiaalmaksule kehtestatakse ükskord ometi lagi. "Kui tööjõumaksu suurus on Eesti konkurentsiprobleem, siis tuleb see lahendada," nentis majandusminister Juhan Partski eile peaminister Ansipile saadetud kirjas. Muidugi, me saame aru, et on valimiste aeg, on vaja rahvale/valijale meeldida, kuid ehk jõuab mõni erakond seekord siiski ka sõnadest/lubadustest tegudeni.

Autor: ÄP