Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kardetud eurošokki pole näha
Selveri juhi Andres Heinveri sõnul on Eesti tarbijad pigem uudishimulikud ja uuele avatud. "Kõht peab siiski täis saama ja inimesed ei jäta euro tuleku tõttu oma igapäevaseid toiduoste tegemata," kommenteeris ta.
ETK juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on eestlased hästi ratsionaalsed, üleminek ühelt rahalt teisele on kulgenud oodatust sujuvamalt. Kuigi eurošokk pole meid tabanud, võtab harjumisperiood veel paar kuud aega, lisas ta.
Tallinna Kaubamaja turundusdirektori Enn Pareli sõnul on praegu müük olnud väga hea, aga sellele on kaasa aidanud suur arv Vene turiste. "Inimestes paistab optimismi," lausus ta.
Kuna üleminekuperiood on teenindajaile keeruline ning stressirohke, võib ette tulla eksimusi, aga enamasti on tarbijad mõistvad ja abivalmid, tõdesid kaubandusfirmade esindajaid.
Rimi kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi sõnul tekitavad hinnad segadust. "Paljudele on segased ümardamisest tingitud hinnakõikumised, ent see probleem on ka piisavalt kajastamist leidnud," lausus ta.
Bats lisas, et inimesed jälgivad väga täpselt, et hinnad oleksid õigesti ümber arvutatud. Igast väiksemastki eksimusest antakse teada ja tegelikult on see väga tänuväärne, märkis ta.
Kaardimakseid poole vähem. Rimi kommunikatsioonispetsialisti sõnul on inimesed euroga arveldamise vastu näidanud üles enneolematut huvi. "Väga palju soovitakse arveldada eurodes ning Eesti kroonides makstes soovitakse ikka tagasi saada eurosid," rääkis Bats. "Üllatuslik on, et enamasti kaardimakseid eelistanud eestlased on esimestel päevadel eelistanud sularahamakseid, üle poole neist on tehtud juba uue valuutaga," lisas ta.
Pareli sõnul on ka Kaubamaja sularahakäive väga suur, inimesed toovad oma viimased kroonid poodi ära. "Tavapäraselt on kaardimakse osakaal 70-80%, praegu on 40%," kinnitas ta.
Prismas makstakse tavaliselt kaardiga 60% ostudest, praegu on see kahanenud 40% peale. "Ilmselt kasutavad inimesed aktiivselt võimalust raha kauplustes ümber vahetada," lausus Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas.
Tarbijad varasemast ettevaatlikumad. Batsi ütlusel on tarbija muutunud ettevaatlikumaks, hindu vaadatakse tähelepanelikult ning hoitakse silm peal, et hinnad ei tõuseks.
"Eks neil ole hirm, sest sellest on väga palju räägitud, mismoodi on hinnad tõusnud teistes eurole üle läinud riikides," märkis ta. "Meile laekub iga päev suur hulk küsimusi seoses hindade ja nende ümberarvutamisega. Püüame neile vastata niipea, kui jõuame."
Bats märkis, et möödunud aastaga võrreldes tarbimine kasvab. "Klient on kindlasti kriisiajast õppinud ja valib hoolikamalt, ikka soodsama hinnaga tooteid. Küll aga võib öelda, et kliendi ostukorv on suurenenud," nentis ta.
Esimese euronädala käive ootuspärane. Rimi teatel vastas nende esimese kuue päeva käive ootustele. "Kui aasta esimesed päevad on olnud enamasti vaiksed, siis sel aastal võime väita vastupidist," kommenteeris Bats.
Lainase kinnitusel loodab Prisma, et selle aasta algus tuleb edukam kui mullune jaanuar-veebruar.
Selveri juht märkis, et nii jaanuar kui ka veebruar on alati jaekaubanduses rahulikumad kuud, kus käiberekordeid ei lööda. "Oleme optimistlikud ning ootame sellelt aastalt majanduse taastumist ja klientide ostujõu paranemist," ütles Heinver.