Kütusefirmade huvid sundisid pöörama keskkonnale selja

"Paratamatult tekib küsimus, milliste huvigruppide eduka lobitöö tulemusena nimetatud määrus vastu võeti," ütles ASi Neste Eesti peadirektor Ivar Kohv keskkonnaministri kiiret meelemuutust kommenteerides.

MTÜ Eesti Õliühing tegevdirektor Toomas Saks nimetab ministeeriumi põhjendusi koguni lolluseks. Tema hinnangul võis määruse muutmisest ilmselt kõige enam huvitatud olla kerge kütteõli suurim importija, Anatoli Tšuletšiga seotud Saurix Petroleum. Kasutajatest võidavad Saksa arvates ilmselt kõige enam AS Eesti Raudtee ning ASi Saaremaa Laevakompanii tütarettevõte OÜ Väinamere Liinid.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tehtud muudatuste sisu seisneb selles, et osas sõidukites lubatakse Eestis kasutada suurema väävlisisaldusega keskkonnale kahjulikumat kütust.

"Peamiselt Venemaalt ja Valgevenest toodava suurema väävlisisaldusega vedelkütus on veidi odavam, nii umbes 5-7 dollarit tonni kohta," lausus Saks.

Eestis kehtis 2009. aasta algusest määrus, mis kehtestas vedelkütuste väävlisisalduse piirnormiks 10 mg/kg. Eelmise aasta 13. detsembril allkirjastas minister määruse, millega oleks sama piirnorm jäänud kehtima ka alanud aastal, kuid ootamatult muutis minister Tamkivi meelt ja allkirjastas kaks nädalat hiljem ehk 22. detsembril uue määruse, mis keeras kõik pea peale.

Tamkivi uus määrus lubab Eestis tänavu kasutada väljaspool sõiduteid töötavates masinates ja traktorites kütust, mille väävlisisalduse piirmäär on 20 mg/kg. Lisaks sellele suskas keskkonnaminister viimasel minutil määrusesse sisse punktid, mis lubavad tänavu raudteeveeremites kasutada kütust, mille väävlisisaldus on 1000 mg/kg, ning siseveelaevades ja väikelaevades kerget kütteõli, mille väävlisisaldus on 20 mg/kg.

"Selle aastaga tagatakse sujuv üleminek ettevõtetele, et neil oleks aega ära kasutada juba soetatud kütus ja et neil oleks aega hakata tegelema uute hangetega," põhjendas keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Pavel Ivanov, miks keskkonnaministeerium muutis väävlisisalduse piirmäära.

Keskkonnaministeerium selgitustega hädas. Ivanov ei osanud vastata küsimusele, kes olid need ettevõtjad, kes taipasid juba enne määrusele alla kirjutamist soetada suurema väävlisisaldusega kütusepartiisid olukorras, kui Eestis kehtis veel rangem väävlisisalduse piirnorm. Samuti ei vastanud Ivanov küsimusele, kuidas keskkonnaministeerium üldse teadis, et keegi ettevõtetest on soetanud suurema väävlisisaldusega vedelkütuse varusid.

"Keskkonnaministeeriumi väide on lollus, sest mitte kellelgi ei ole ju näiteks aastavarusid," muigas MTÜ Eesti Õliühing tegevdirektor Toomas Saks.

Võitjaks võib olla Eesti Raudtee varustaja. Saaremaa Laevakompanii tegevjuhi Tõnis Rihvki kinnitusel ei võida nad suurema väävlisisaldusega kütuse määrusest midagi. "Me oleme kõik oma tarned senise 10 mg piirnormiga arvestanud. Pealegi ostame vedelkütust jooksvalt erinevatelt müüjatelt ja meil mingeid varusid ette ostetud ei ole," ütles Rihvk.

Hiljuti sai aga teatavaks, et tänavu tarnib Eesti Raudtee tütarfirmale EVR Infra vedelkütuseid AS Olerex. Varasematel aastatel oli üks põhitarnijaid Saurix Petroleum. Kütuse hankimiseks Eesti Raudtee riigihanget ei korraldanud. "EVR Cargo ei kuulu oma hangetega riigihangete alla," põhjendas Eesti Raudtee pressiesindaja.

Olerex ei soovinud öelda, kellelt tema ostab Eesti Raudteele tarnitava kütuse. Äripäeva saadetud küsimusele, kas Olerex ostab erimärgistatud kütteõli Saurix Petroleumilt, jättis Olerexi turundusjuht Antti Moppel sisuliselt vastamata.

Saks ütles, et tema ei saa aru, miks keskkonnaministri uus määrus eelistab ühte transpordiliiki teistele. "Miks raudtee võib näiteks tossutada 1000 mg/kg väävlisisaldusega kütusega ja bussid ei või seda teha," imestas Saks. "Kui riik tahab teatud majandusharu või tegevust doteerida, siis tuleks seda teha maksude kaudu. Aga praegu, tundub mulle, on keskkonnaministeerium läinud vastuollu iseendaga - ministeeriumi eesmärk peaks ikka olema keskkonna hoidmine."

Ministeeriumide pingpong. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul oleks temale pigem meeldinud, et väävlisisalduse rangem nõue oleks jõustunud juba sellel aastal. "See 2012. aasta tärmin oli majandusministeeriumi nõue," väitis Tamkivi.

Majandusministeeriumi pressiesindaja kinnitusel kooskõlastasid nad osa määruse eelnõu punkte. Nende oluliste muudatuste eest, mis hiljem juurde tulid, vastutab keskkonnaminister, märkis ta.

Just keskkonnaminister lisas määruse viimasesse varianti punktid, mis lubavad suurema väävlisisaldusega kütust kasutada raudteeveeremites ning sisevee- ja väikelaevades.

Sarnaselt teiste suurte vedelkütuste importijatega hangib Saurix Petroleum vedelkütuseid põhiliselt Valgevenest, Venemaalt, Kasahstanist, Türkmenistanist jm. Saurix Petroleum on eduka pakkujana korduvalt sõlminud vedelkütuste tarnelepinguid näiteks ASiga Eesti Raudtee, ASiga Saaremaa Laevakompanii, ASiga Tallink, ASiga Tallinna Küte.

Vedelkütuste tarbijad eelistasid kuni käesoleva ajani kasutada peamiselt erimärgistatud kerget kütteõli (väävlisisaldus 1000 mg/kg). Erimärgistatud diislikütus (väävlisisaldus 10 mg/kg) on keskmiselt 0,0192 eurot (0,30 krooni) liitri kohta kallim võrreldes erimärgistatud kerge kütteõliga. Sellest tingituna toob ainult erimärgistatud diislikütuse tarbimise lubamine kaasa hinnatõusu, mis väljendub kütte- ja veokuludes.

Keskkonnaminister otsustas Euroopa Liidu direktiivile tuginedes pikendada erimärgistatud kerge kütteõli kasutamist kuni 31.12.2011, et viivitada hinnatõusuga. Keskkonnaministri otsus on mõistlik, arvestades niigi kõrgete vedelkütuste hindadega.

Tegemist on arusaamatu sammuga. Ja seda olukorras, kus kogu Euroopa ja ka Eesti liigub järjest keskkonnasõbralikemate kütuste kasutuselevõtu poole.

See on küsimus keskkonnaministrile. Meie näeksime hea meelega, et kütuseturgu puudutavate regulatsioonide muutmise arutellu kaasataks senisest enam ka kütusefirmasid.

SLK lobby teinud ei ole.

Tekib küsimus, kuidas saab minister muuta kahe nädala pärast oma varasema määruse ja käituda vastupidiselt sellele, mida tema juhitav ministeerium peaks propageerima.

Kuidas kõnealune määrus sündis ja miks seda muudeti, tuleb küsida ministeeriumist.

Küsimus lobitööst on kohatu. Keskkonnaministeerium välistab oma seadusloomes survestamise ja lobby.

Lobby kohta ei oska midagi öelda. Ilmselt on see infomüra.