Kas jääme Hispaania aktsiaturule hiljaks?

Bloombergis oli eile peamiste lugude seas nutulaul sellest, kuidas ei ole üldse kindel, kas Hispaania pangad suudavad kasumlikkust säilitada, kuna raha kaasamise hind kerkib. Lisamure oli see, et kuna Hispaania pangad tegutsevad ka Portugalis, on ka sealt laksu karta. Kuid Portugal sai võlakirjaturult raha ja investoritel oli rõõmupäev.

Hispaania aktsiaturg tõusis üle 4 protsendi, kusjuures tõusu vedasid just pankade aktsiad. Banco Santanderi aktsia hind oli eile pärastlõunaks tõusnud 7,2 protsenti, BBVA 7,4 protsenti ja Bankinter 5,7 protsenti. IBEX 35 indeksis leidus ainult üks aktsia, mille hind langes.

Hispaania aktsiad on riigi võlaprobleemide kartuses müüdud murust madalamaks. Hispaania aktsiaturu hinna-kasumi suhe on 9,5. Teiste suurte Euroopa aktsiaturgude P/E suhte näidud olid vahemikus 12 kuni 18, mistõttu võib väita, et Hispaania aktsiad on suhteliselt odavalt hinnatud. Aktsiaturu dividenditootlus on 5 protsenti. Turg on tipust kukkunud umbes 38 protsenti.

35 ettevõtte aktsiast 13 kauplevad odavamalt raamatupidamisväärtusest ja 15 aktsia hinna-kasumi suhe on alla 11. Kuigi ettevõtete kasumid võivad kannatada, nagu ka võime maksta dividende, võib sealt maalt leida investeerimisobjekte pikaks ajaks, kuna turul on hirmu enam kui küllalt aktsiatesse hinnatud.

Küsimus ei ole, kas osta, vaid pigem, millal osta. Kahtlen selles, et eilne tõus tähistab kestvat pööret meelestatuse paranemisele. Võimalik, et tuleb mõni ebasoodne makrouudis perifeeriast ja taas võtavad maad müügimõtted. Ka on olukordi, kus turuosalised hakkavad ignoreerima negatiivseid uudiseid, keskendudes hoopis sellele, et nüüd on aeg aktsiaid osta. Ise mõtlesin eelmise aasta lõpus, et Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka ja Portugali aktsiaid võiks ostma hakata tänavu teisel poolaastal, kuna selleks ajaks on negatiivsed uudised piisavalt läbi nämmutatud. Nüüd olen kahevahel - võib-olla tuleb ostuhetk tuua ajas lähemale ja osta esimene jupp aktsiaid ning oodata, vaadata edasi.