"Tere! Teavitame Teid, et olete RMK Viimsi looduskeskuse kõrvalhoone püsiekspositsiooni ideelahenduse konkursil võitnud I koha, auhinnasummaga 100 000 krooni." Just sellise e-kirja sai töö nimega "Metsa mälu" esitanud võistkond, kuhu kuulusid sisearhitektid Aet Seire, Hillar Mänd ja Marje Karu. "Võtame Teiega edasise suhtes lähipäevil ühendust! Soovime õnne!" kirjutas Viimsi looduskeskuse juht Sirli Vijar 20. detsembril võitjale.
Kopsakas auhinnaraha rõõmustas kunstnikke ning koos peeti juba plaani, mida rahaga ette võtta. Konkursi tulemused koos võitjate nimedega riputati üles ka RMK (Riigimetsa Majandamise Keskuse) kodulehele.
Suur oli võitjate jahmatus, kui kolm päeva hiljem tuli Vijarilt kõikidele osalejatele lakooniline ametlik kiri: "Käesolevaga peame kahetsusega teatama, et seoses 21.12.2010 korraldajale saabunud, kuid õigeaegselt postitatud konkursitööga tunnistatakse kehtetuks RMK Viimsi looduskeskuse kõrvalhoone ideelahenduse konkursi tööde hindamise lõpp-protokoll. RMK hindab kõiki avatud ja tingimustele vastavat 21 tööd uuesti. Žürii hindamistulemused ja konkursi võitjad fikseeritakse konkursi lõpp-protokollis 30. detsembril. RMK vabandab siiralt tekkinud olukorra pärast!"
Võitja pettumus oli suur. Tööd läksid uuele hindamisele ning selgus ka võitja, milleks üllatuslikult oligi seesama hilinenud töö "Tasakaal", mille autorid olid Aet Ader, Kadri Klementi, Grete Soosalu, Karin Tõugu ja Kaidi Õis.
Vahetult enne aasta lõppu, 30. detsembril ilmus RMK kodulehele uus teade, et ideekonkursi ja 100 000 krooni võitiski töö "Tasakaal". Varem esimese ja teise koha pälvinud tööd tõsteti võrdselt teisele kohale ning kolmas jäi ka nüüd kolmandaks. Kui enne oli esikoha võitjale määratud 100 000 krooni, teisele 25 000 ja kolmandale 15 000 krooni, siis nüüd olid summad vastavalt 100 000, mõlemale teise koha saanutele 35 000 ja 25 000.
Sisearhitekt Aet Seire on ideekonkurssidel osalenud varemgi, kuid kokkupuude Viimsi looduskeskuse hanke korraldusega tekitas küsitavusi.
"Elasime kolm-neli päeva rõõmsas teadmises, et oleme konkursi võitnud, kuid kahjuks rõõmustasime liiga vara. Pettumus oli suur," ütles Seire. Ehkki ta ei kahtle, et võitjatöö vääris oma tiitlit, solvas neid, et keegi isegi ei vabandanud nende ees.
"Meis tekitas küsimusi ka lõplik järjestus, kus äkki anti välja kaks teist kohta. Jäi mulje, et esialgselt selgitati esikoht välja loteriiga, nüüd ei paistnud võidutööde autorite ilmsiletuleku järel endise esimese ja teise koha vahel sisulist vahet olevat," lisas ta.
Seire sõnul peaksid riigihanked olema läbipaistvad ning korraldatud korrektselt, just seetõttu otsustasid nad hanke tulemused vaidlustada.
Et hanke üks eeltingimus oli, et konkurss peab olema anonüümne, kuid uuel hindamisel ei olnud uuesti võistlustulle minevate ideekavandite autorid enam anonüümsed, otsustasid osalejad esitada protesti.
Ümbrikud postitemplitega läksid prügikasti. Riigihangete osakond ei võtnud aga vaidlustust menetlusse, sest enne seda tühistas RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo konkursi tulemused. Ta kirjutas, et keegi pole teadlikult võrdse kohtlemise põhimõtteid ja anonüümsuse tagamise nõudeid rikkunud, kuid võrdne ja aus kohtlemine peab ka näima võrdse ja ausana.
"Ühelt poolt pidi korraldaja tegutsema konkursi tingimusi järgides ja lubama osaleda ka võistlustööl, mis oli postitatud õigel ajal, kuid konkursi korraldajateni jõudnud ebasobivalt hilja. Teiselt poolt polnud enam võimalik järgida võrdse kohtlemise ja anonüümse hindamise nõudeid," seisab Rammo käskkirjas.
Ehkki kõikidele töö esitanud kunstnikele pakuti võimalust uuesti hankel osaleda, siis Aet Seire sõnul nende meeskond seda tõenäoliselt ei tee. "Tunnen, et emotsionaalselt me lihtsalt ei jõua enam seda kõike läbi teha."
Kui Äripäev küsis Vijarilt näha neile saadetud ümbrikuid postitemplitega, et saada kinnitust sellele, et tõepoolest kõik ümbrikud kandsid 13. detsembri kuupäevaga templit, siis ütles ta, et kahjuks visati kõik ümbrikud prügikasti.
Põhjused, miks selle hankega nii läks, nagu läks, on meilegi segased. Tegemist oli puhtalt asjaajamise ja juriidiliste nüanssidega. Meie jaoks oli kahju, et konkurss lõppkokkuvõttes tühistati, olime palju tööd teinud ja kogu asja läbi mõelnud.
Segadus tuli just sellest, et meie töö oli mingitel põhjustel postis toppama jäänud.
Panime selle õigel ajal posti ning 13. detsembri kuupäev oli ümbrikul peal. Mis puudutab uut konkurssi, siis eks me vaatame, kas osaleme seal.
Seotud lood
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele