Ahelvõlgnevused ikka ettevõtjate igapäevamure

Krediidiinfo andmeil kasvas mullu teisel poolaastal maksehäirete ettevõtete arv aasta varasemaga võrreldes 2%. Võrdluseks oli 2009. teisel poolaastal sama kasv veel 65%.

"Ehitusturul on need kired kõige rohkem lõkkele löönud. Mäletate, kui Pärnu lastekodu avati, siis ahelvõlgnikud tegid samal ajal piketti, kui ministrid linte läbi lõikasid. Iga nädal toob jälle uue üllatuse," meenutas ettevõtja Jüri Mõis, kui küsisin, kuidas on lood Eestis ahelvõlgnevustega.

Samas on ta optimistlik ja räägib, et ettevõtetevahelised võlgnevused on ikkagi vähenemas. "N-ö tuli on katla alt ära aga katel veel mõnda aega podiseb. Ma arvan, et uusi probleeme ka täna väga enam sisse ei tule," selgitas Mõis.

Oktoobris 2010 kirjutas Äripäev loo "Võlakriisi ohvrid", kus väikefirma OÜ Elektrimees läks pankrotimõõgaga Estconde gruppi kuuluva OÜ Estconde-E vastu. Elektrimehe juht Eero Lall rääkis eile, et kohtus sõlmiti Estconde-Ega kokkulepe, mis kinnitati kohtumäärusega.

"Estconde-E lubas jõuluks miljon krooni maksta. Koguvõlgnevus oli sel ajal 1,8 miljonit krooni. Miljonit ei tulnud ja ei ole tänaseni tulnud ning tundub, et nad ei kavatsegi seda maksta," märkis ta. Elektrimees sattus seetõttu võlaringi ning on seal tänaseni. "Kuna meie ettevõte on väike - nüüd oli käive üheksa miljonit krooni - ja kui sellest 1,8 miljonit krooni on välja viidud, siis see lõi meil ikka hinge nii kinni, et halvas terve ettevõtte tegevuse. Rahvakeeli öeldes oleme tervele ilmale võlgu ja eksisteerime vaid võlausaldajate suvast ja heatahtest," rääkis Lall.

Raskele olukorrale vaatamata on Elektrimehe juhil aga positiivne kogemus varuks. "Kui alguses oli nii, et mõni ei tahtnud kuuldagi mingisugusest pooleaastasest ajatamisest, siis täna kui Estconde saaga on kestnud 1,5 aastat, ei ole meie vastu keegi pankrotiavaldust esitanud. Meie hankijad on meid väga hoidnud," kiitis Lall.

Samas usub ta, et kui Elektrimees ellu jääb, on ta oma võlausaldajate näol saanud juurde mitu head tuttavat. Aga kui asi laheneb nii, et me oma rahast ilma jääme, siis see sõprus ilmselt tugev olema ei saa, lisas Lall. Mullu augustis rääkis Äripäev ASi Kaltsiit juhi Raivo Lehistega, kes ootas pikkade silmadega raha tänaseks pankrotistunud tee-ehitusfirmalt KPK Teedeehitus. Pärast seda pole Kaltsiit võlast kroonigi kätte saanud.

Võlaringi ettevõte õnneks sattunud ei ole, küll aga on neile võlgu lisaks KPK Teedeehitusele veel teisedki. "Võlgu ollakse meile küll, meie kellelegi hetkel maksmata pole jätnud. Üritame neilt võlad kätte saada ja õnneks keegi neist ettevõtetest sellises seisus nagu KPK Teedeehitus ei ole," rääkis Lehiste.Ka tema usub, et väga suurt rolli ettevõtetevahelistes suhetes mängivad nende juhid. "On firmasid, kes venitavad maksmisega, kuni jälle meelde tuletad ja alles siis maksavad. Ja on teistpidi, et makstakse juba enne, kui tähtaeg kätte jõuab. Kahjuks on ka neid, kellest ma tean, et ta on raha peatöövõtjalt kätte saanud ja ei ole põhjust, miks ta mulle maksta ei võiks, aga no ei maksa ja kõik," rääkis ta.

Oktoobri alguses müüs Tartumaal Võnnu vallas asuva Jakobi talu peremees Rein Aarik Werolile rapsi. Selle eest pidi ta saama 800 000 krooni. Maksetähtaeg kukkus novembri alguses, kuid detsembriks oli õnnestunud kätte saadud vaid 80 000 krooni, kirjutas Maaleht.

Ka täna pole talumehel kogu võlg käes. "Ega täielikult ei ole. Mul on saada veel ligi 190 000 krooni," ütles Aarik. "[Rein] Kilki ennast kätte ei saa ja tema juurde ei juletagi minna selle jutuga, et tema vabrik on võlgu. Mina olen jälle teistele võlgu. Võlg läheb kogu aeg edasi," rääkis ta. Lisaks Aarikule ootab rapsi eest raha ka mitu teist põllumeest.

Õnneks väga käest ära Aariku asjad Werolilt saamata jäänud raha tõttu ei ole. "Mina olen oma asjad püüdnud kontrolli all hoida. Kui ei ole võimalik maksta, olen püüdnud kokkuleppele saada. Ei ole niimoodi redutanud, et ei suhtle võlausaldajatega. Kui omavahel rääkida, siis saame ju kõik üksteisest aru."Ekspordiga tegelev ASi Tartu Maja Betoontooted üks omanik ja juhatuse liige Jaan Luts ütles, et neil läheb veidi paremini. "Meie puhul ei saa öelda, et kõik on kõigile võlgu, aga üksikuid juhuseid oleme näinud küll."

Ta lisas, et ekspordiklientidega, keda neil on omajagu, sellist probleemi pole. Suurem mure on Lutsu ütlusel hoopis see, et võlgade väljanõudmine kohtu abiga on väga aeglane ja kui jääd võlgu nii väikeseid summasid, et isegi kohus neid lahendada võtta ei taha, siis mingit lahendust polegi ning seda kasutavad paljud ära.

"Sellel majanduskriisil on kohutavalt suur puhastusfunktsioon. Täna tundub jube kihvt mõte, et jätan näiteks allhankijale maksmata, aga tegelikult sa tõmbad kogu oma ärikarjäärile kriipsu peale," võttis võlaringide arutelu kokku Jüri Mõis.

 

Autor: Kadrin Karner, Kaisa Gabral