Pensionid - mille arvel?

Küsimus on, mille arvelt riik esimest sammast ehk riiklikke pensione edaspidi välja maksab. „Nii ei saa küsida, ausõna. See kõik on meil strateegias arvestatud, aga tulu ja kulu on lahus asjad,“ selgitas rahandusminister Jürgen Ligi. Metoodiliselt midagi keerulist ta siin ei näe. Seaduse järgi makstakse teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt. Riiklike pensionide maksmine tuleb seega kompenseerida muude maksutulude arvelt.

Ent milliste maksutulude arvelt seda tehakse, kui riigieelarve on puudujäägis? „Kokku tuleb hoida kõvasti ja igalt poolt ning eriti peaks hoidma uutelt lubadustelt. Laenu arvel ei tohi seda põhimõtteliselt teha,“ märkis Ligi.

Pensionireformi läbiviimiseks riigipoolse laenu võtmist näeks ette aga sotsid. Nende esindaja riigikogu rahanduskomisjonis Eiki Nestor on seda varemgi öelnud. Ta kinnitas, et on kolm võimalust, kuidas leida vahendid riiklike pensionide väljamaksmiseks – seda saaks teha stabilisatsioonireservist, eelarve ülelaekumistest või võlakirjade emiteerimisest. Reservidest lõputult ei piisa ja eelarve on ka sel aastal 1,7%ga defitsiidis. „Kuna tegemist on üldrahvaliku ja üldtähtsust omava üritusega, millel on selged kulud olemas, siis Eesti võiks ülemineku katteks emiteerida võlakirju. Mina pean seda mõistlikuks ja vajalikuks,“ sõnas ta.

Nestori sõnul annaks võlakirjad võimaluse luua kogumispensionile selge üleminekukulude rahastamise allikas, et see ei jääks iga valitsuse otsustada. „See on tähtis kogumispensionäride jaoks. Kui rahastamisallikas on otsustatud, siis on sisuliselt raskem järgmise võimaliku kriisi ajal valitsusel teha neid õnnetuid samme, mida praegune valitsus oli sunnitud tegema – midagi peatama, edasi lükkama,“ viitas Nestor teise samba maksete vahepealsele külmutamisele.Tõesti, tuleb järgmine kriis, kas siis on oodata uut teise samba maksete peatamist? Ligi erakonnakaaslane, rahanduskomisjoni juht Taavi Rõivas vastas eitavalt. „Ma ei saa rääkida kõikide võimalike koalitsioonide eest, aga ma arvan, et me oskame järgmisteks kriisideks valmistuda. Nii õigusloomes kui eelarvepoliitikas. Me tegelikult oleme seda kriisi kasutanud ka kui väärtuslikku kogemust,“ uskus ta.

Niipea sama tõsist kriisi ette näha ei ole, lisas ta. „Sotside ettepanek on sisuliselt selline kreekaliku varjundiga ettepanek – laenu võtmine tähendab seda, et neil aastatel, kui me võtame laenu, siis me kulutame rohkem kui meile laekub,“ tõdes Rõivas. Teda toetab mullu Rahvaliidust Reformierakonda läinud eksrahandusminister Aivar Sõerd. „Majandus on pöördunud tõusule ja majanduse tõusufaasis on võimalik ja tuleb parandada eelarvepositsiooni ning väljuda defitsiidiseisust,” ütles ta.

Eiki Nestori sõnul poleks laenatav raha riigi kontekstis liiga suur. Mullu oli valitsuse võlakoormus tema ütlusel 8,8% SKPst, sel aastal tõuseb see 11,9 %ni. „Kui me 200 miljoni eest emiteeriks aastas võlakirju, mis kataks üleminekukulud ära, siis laenukoormus tõuseks 12,7 protsendini, mis ei ole ka teab mis näitaja,“ selgitas Nestor.

Valitsus loodab eelarvetasakaalu saavutada 2013. aastal. Samal ajal näitab rahandusministeeriumi suvine eelarveprognoos valitsussektori võlakoormuse kasvu 2014. aastaks niigi 18,7%ni. Reformierakonna valitsuspartner IRL ei poolda laenamist pensionikulude katteks. „Kindlasti ei tohi Eesti sattuda samasse lõksu, kuhu on kukkunud paljud teised Euroopa riigid – võlalõksu. Eesti rahvusliku konkurentsivõime oluliseks osaks on suutlikkus viia oma eelarve võimalikult kiiresti tasakaalu ja seda seal hoida,“ ütles rahanduskomisjoni liige Mart Laar.See ei tähenda tema sõnul, et kuskilt tuleb tingimata raha ära võtta. „Uutele kulutustele tuleb üldiselt pidur peale tõmmata. Võimalust vasakule ja paremale raha külvata Eesti ees pole – ja hästi on, sest mäletame hästi, millega eelmine rahakülv lõppes,“ lisas IRLi juht.

Kommentaar. Jürgen Ligi, rahandusminister: Makse alandada ja kulusid suurendada koos ei saaKui ikka poliitikud lubavad makse alandada kohe ja igal juhul ja sõltumata eelarvest, ja kui sama seltskond sealt edasi räägib ainult kulude suurendamisest, kas siis ikka peab neid eksponeerima ja kiitma? Esimene kahtlus võiks tekkida, kui Reformierakond hurraa ei hüüa. Kas tõesti on ta muutnud põhimõtteid? No ei ole. Me hoopis valdame arve. Ma mõtlen seda tõsiselt – ärge nii tehke, see on ebaaus ja valede ootuste kütmine enne valimisi. Toimetuses võiksite sel teemal mõtiskleda.