Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas pensionini vastu pidada? Võib-olla sportides...
Kui asi oleks minu teha, siis teeks ma igasse Eesti linna piisavalt basseine, et kõik soovijad saaks seal ujuda nii palju kui jaksavad, et ei peaks selleks Soome veekeskustesse sõitma. Nii unistas üks Eesti arst umbes 15-16-17 aastat tagasi. Tema hinnangul oleks kulutused ujulate ehitusse ja basseinide ülalpidamisse saanud tasutud tervema ja tugevama rahvaga, säästuga meditsiinikuludelt, haiguspäevadelt, stressiravimitelt, võib-olla oleks võitjate hulgas ka justiitssüsteem, kui noortel jaguks meelepärast tegevust.
Nüüd ei pea ammu juba veerõõmude nautimiseks naaberriikidesse sõitma, kõik on käeulatuses, ainuke asi, et pole alati taskukohane. Õnneks on selliseid tööandjaid, kes on nõus töötajate sportimiskulud enda peale võtma. Seda karistab riik aga erisoodustusmaksuga.
Vahepeal juba läks korraks jutt selle peale, et tööandja tehtud kulutused töötaja tervise heaks vabastatakse erisoodustusmaksust. Riigikogus see seaduseelnõu ikkagi läbi ei läinud. Miks? Sest ei või ju kindel olla, ega äkki tervisekulutuste kattevarju all basseinis niisama ei mõnuleta või lõbutseta, ettevõtjad võivad trikitama hakata.
Huvitav, kui oli vaja vastu võtta allikakaitseseaduseks kutsutud lehtede vastu suunatud suurte ennetavate kahjuhüvitiste seadus, siis pidasid poliitikud sobilikuks kasutada argumenti, pole vaja eos sellele vastu sõdida. Ootame enne ikka ära, kui kelleltki raha välja hakatakse nõudma, siis kohtupraktika käigus selgub, kas seadus sai liiga käre. Nüüd on siis poliitikud ise need, kes on eos vastu.
Riigi kulutusi ei ole tark suurendada, kõlas veel üks vastuargument. Millegipärast ei taha uskuda, et spordi toetamine nüüd nii massiline on, et selle erisoodustus kohe nähtava hunniku sisse toob, saamata jääb ju kõigest erisoodustusmaks. Kui aga sportimine elavneb, ei pruugi kogu maksusumma kahanedagi. Ja tervisele kuluv raha on küll riigil teises taskus, aga sedagi võib vähem kuluda.
Kui väiketootjatele veinivalmistamise luba takistas andmast asjaolu, et nii võib külge saada joomise toetaja maine, siis sportimise toetaja imago peaks ju kõigile meelepärane olema.
Milles siis asi on? Tooks keegi mõne usutava vastuargumendi või teeks selle asja lõpuks ära. Muidugi ei päästa ka kuitahes tark sportimine kõikidest tõbedest, aga see on nii kasulik kui ka tore.
Ja kui pensioniiga nihkub lähemale, tuleb töötajaid ju selleni vormis hoida.