Veri tänavatel tekitab ostumõtteid

"Viga on see, et rahvusvahelised investorid kipuvad kogu Lähis-Ida regiooni vaatama ühtse tervikuna. Tegelikkus on selline, et Lähis-Idast leiab mitmesuguseid riike - nii rikkaid kui ka vaeseid, nii kiire kui ka madala majanduskasvuga, nii kõrge kui ka madala tööpuudusega, nii rahulolevaid kui ka rahulolematuid rahvaid," pööras LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuhi abi Joel Kukemelk tähelepanu riikidevahelistele erinevustele.

Kui investorid käsitlevad kogu Lähis-Ida regiooni ühtse tervikuna ja müüvad mõtlematult kõikide Lähis-Ida regiooni kuuluvate ettevõtete aktsiaid, loob see Kukemelki sõnul mõningates kiiresti arenevates ja madala tööpuudusega riikides, nagu Katar, Omaan, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid, kuhu investeerib LHV Pärsia Lahe Fond, pigem hoopis häid investeerimisvõimalusi.

Ka Trigon Capitali fondijuht Mehis Raud soovitab Lähis-Ida piirkonda teha investeeringuid valikuliselt ning vaadata konkreetset riiki. "Näiteks Araabia Ühendemiraatides ja Kataris, kus ka meie fondil on positsioonid, peame mässu levimise ohtu äärmiselt väikeseks," rääkis ta.

Tasub investeerida teistesse riikidesse. SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel neid piirkondi eraldiseisvana ei käsitleks ning asetaks nad üldisemalt eksootilisemate turgude ehk frontier markets'i konteksti. "Arvestades seda, kuhu globaalne majandustsükkel praegu jõudnud on, tundub selliste turgude osakaalu tõstmine portfellis olevat igati õigustatud," arvas ta. Samas ostmine siis, kui "veri on tänavatel", on Koppeli hinnangul spekuleerimine, mitte investeerimine.

Egiptuses toimuvad rahutused loovad Kukemelki arvates pikaajalistele investoritele pigem häid investeerimisvõimalusi mõningates teistes kiiresti kasvavates riikides, kus aktsiaturud on sümpaatiast alla tulnud. "Näiteks Katar, kuhu LHV Pärsia Lahe Fond on suunanud ca 45% oma investeeringutest, kasvas IMFi hinnangul 2010. aastal ca 16% ning peaks 2011. aastal kasvama ca 19%. Hiljutine FIFA otsus korraldada 2022. aasta jalgpalli MM Kataris aitab riigi kiiret arengut järgneval kümnel aastal vaid tiivustada," selgitas Kukemelk.

Hinnad pole veel piisavalt atraktiivsed. Kui poliitilised probleemid Egiptuses annavad võimaluse osta teatud aktsiaid odavamalt, siis kasutab Raua kinnitusel Trigon Capital olukorda arvatavasti ära. "Eraisikul aga on ühelt poolt Egiptusest aktsiaid raske osta, teiselt poolt tuleks vaadata ka hinnatasemeid," rääkis Raud. Tema hinnangul pole senine kriisi tase toonud aktsiaid nii atraktiivsele tasemele, et sellele turule väga suurt tähelepanu pöörata.

Raua sõnul on Trigon Capitali Arenevate Turgude Finantssektori Fondil väike positsioon ühes Egiptuse pangas. "Kuna börs on praegu kinni, ei saakski sama panga aktsiaid juurde osta. Egiptuse kõige likviidsem pank kukkus umbes 20%. Samas on hinnatase meie jaoks juba puhtalt finantsnumbrite järgi endiselt kallis," rääkis Raud.

Üksikaktsiaid raske saada. Swedbanki aktsiavahenduse maakler Kristo Sepa sõnul on sündmused Egiptuses tekitanud siinsete investorite hulgas huvi panustada olukorra rahunemise järel toimuvale põrkele. "Kindlasti on sellises olukorras olulisim küsimus mitte niivõrd, kas investeerida, vaid pigem, millal võiks olla selleks õige aeg," arvas Sepp. Juhul kui oodatud pööret sündmustes ei tule ning ebastabiilsus jätkub või suureneb, on edasise languse risk küllaltki suur, lisas ta.

Koppel tunnistas, et mingit märkimisväärset huvi kasvu ei ole ta nende piirkondadesse investeerimise vastu täheldanud. Tema sõnul käsitletakse seda siiski n-ö riskiinvesteeringuna ning suhteliselt arusaadavalt mingeid hiiglaslikke osasid oma varadest sinna ei maksaks panna.