Kurjakuulutavate relvade ilust ja valust

Näituse pealkiri "Ragulka" viitab relvadele, olgu nad siis taparelvad, piinamisriistad või muud otsese või kaudse vägivallaga seotud esemed. Kuidas näidata koledat ilusana?

Tarbekunsti seostatakse eelkõige pehmete väärtustega, oluline on asjade funktsionaalsus. Vaas, vaip või mõni muu ese peab esmalt olema ilus vaadata, mingit suurt, sügavamõttelist ja kriitilist sõnumit sellelt ei oodata. Samas aga kehtib tänapäevase kunsti puhul tihti vastupidine olukord: mida koledam ese välja näeb, seda hinnatumaks ta osutub.

Niisiis on otsustatud kunstihoone näitusel need kaks poolt orgaaniliselt ühendada: tarbekunstile omane esteetiline vorm ja tänapäevaselt sõjakas-kriitiline sisu.

Näituse keskmes on sõna otseses mõttes relvad. Kunstihoone esimese suure saali keskel asub kärtspunase vaibaga kaetud relvapalat, kus klaasvitriinides on eksponeeritud nii ehtsaid relvi kui ka relvadest inspireerituid ehteid ja muud. Kaunilt nikerdatud pussnuga vaadates ei mõtlegi sellele eriti kui külmrelvale.

Relvi jagub kunstihoonesse veelgi. Urmas Puhkan ja Ingrid Allik on kaks suurt seina katnud puust relvadega ja pannud selle sektsiooni pealkirjaks "XXI sajandi etnograafia. Valik külm- ja kuumrelvi". Siin on esindatud ka ragulkad.

Jahinoad, vibud, püstolid, automaatrelvad on kõik endale puidust kuju leidnud ja mõjuvad üpriski süütult. See on näide sellest, mis juhtub siis, kui eseme funktsioon ära võtta. Puit kui materjal lahjendab relvade kurjakuulutavuse soojust sisendavasse looduslikku materjali.

Rääkides relvast, peab rääkima ka märklauast, sest relv on alati sihitud millegi või kellegi poole. Oma versioonid sihtmärkidest on välja pakkunud Leo Rohlin ja Kateriin Rikken.

Tehniliselt küllap üks komplitseeritumaid töid on Kati Kerstna "Kaevud 4: tuld!", mis kujutab endast kaht klaasriiulit liikuvate, välkuvate ja paukuvate tulirelvasiluettidega.

Muidugi ei saa mööda minna klaasikunstist. Sisu ja materjali vastuoludele on oma töö üles ehitanud Kersti Vaks, kelle teos "Tuleriit" kujutab sinistes toonides klaasikamakatest üles ehitatud tuleaset. Piret Ellamaa näiliselt elegantne töö "Inimarengu aruanne III" pakub rusuvat vaatepilti: väikesed stiliseeritud inimkujud, mõne pea vedeleb tema jalge ees.

Autor: Ragne Nukk