Raha liigub Indiast Balkanile

Mõneti üllatava arenguna on investorid hülgamas traditsioonilisi arenevaid turge ja otsimas regioone, mis jäid mullusest ja isegi tunamullusest suurest aktsiarallist puutumata, kus aktsiad oleks veel suhteliselt odavad. Selle tulemusel on BRIC riikide - Brasiilia, Venemaa, India, Hiina - aktsiaturud 2011. aastal märkimisväärselt järele andmas, sest investorid on neist riikidest raha välja toomas.

Ei ole suur üllatus, et 2011. aasta konkurentsitult halvima tootlusega turg on Egiptuse börs, mis on pooleteise kuuga kukkunud 23,01%. Tuneesiast alguse saanud ning Egiptusesse edasi kandunud massirahutused kukutasid riigi börsi paari päevaga paarkümmend protsenti, misjärel otsustati börs hoopis sulgeda. Ent kõik investorid pole veel püramiidide maalt pagenud, leides, et just nüüd on kasulik osta järsult soodsaks muutunud aktsiaid.

"Me mõtleme pikemas perspektiivis," ütles tuntud investeerimisguru Mark Mobius intervjuus MarketWatchile. "Me praegu kaalume selles keskkonnas investeeringute suurendamist. Võib täitsa häid tehinguid teha, kui on müügipaanika."

Mõneti isegi traagilisema kukkumise on läbi teinud India aktsiaturg. Läinud reedese seisuga oli see järele andnud 17,55%. 2010. aastal oli India börs maailma 10 suurima aktsiaturu seas 17protsendilise tõusuga esimene. Indial on tekkinud mitmeid pakilisi probleeme, mis tulenevad peamiselt riiki räsivast inflatsioonist.

Tugeva hoobi investorite meelestatusele on andnud majanduskasvu aeglustumise väljavaade, mis Credit Suisse'i prognooside kohaselt alaneb 2012. aasta märtsis lõppeva fiskaalaastaga 7,7 protsendini praeguselt 8,4 protsendilt. Samas peab riik võitlema tugeva inflatsiooniga, mis läinud kevadel tõusis üle 15% ning kõigub praegu 10% piirimail. Selle tulemusel on riigi keskpank tõstnud aasta jooksul juba seitsmendat korda baasintressimäära, mis nüüdseks on 6,5% peal.

Investorid on asunud järsult hülgama India aktsiaid ja võlakirju. Ühe markantsema juhtumina kaotas India miljardär Anil Ambani päevaga 2,6 miljardit dollarit, kui tema firmade aktsiaid tabas müügipaanika, mis asjaosalise enda sõnul said alguse "pahatahtlikest kuulujuttudest".

Läinud aasta selge märksõna oli toorainete hinnaralli. Selle tulemusel on puuvilla hind tõusnud 160%, kohvi 93%, maisi 92% ja suhkru ligi 20%. Selline kallinemine on erakordne ja see ongi sütitanud tugeva inflatsiooni, mis on arenevate turgude inimesed toonud tänavatele ja kõigutanud terve Põhja-Aafrika poliitilist korda. Seda poliitilist riski ongi investorid hakanud pelgama, sest rahutuste käigus Egiptus on heaks näiteks, mis juhtub sel juhul riigi börsiga.

"Arenevate turgude kasvupotentsiaal on väga atraktiivne," ütles Financial Advantage'i investeerimisjuht J. Michael Martin MarketWatchile antud intervjuus. "Samas on tõusvate toorainete hindade tõttu tõusnud poliitiline risk ja meie arvates on praegu parem lükata tähtsamad arenevate turgude investeeringud tulevikku, kuni meil pole tagasilöögist täit pilti ees."

Pole üllatav, et investorid on pööranud pilgud ja rahakotid Euroopa suunas. Siin eksisteerib viisakas hulk arenevaid turge ja hinnad on suhteliselt madalad. Esiplaanile on tõusnud Balkan, mis jäi eelmiste aastate arenevate turgude rallist suuresti puutumata.

"Enamike arenevate turgude suurim probleem on elanikkonna plahvatuslik kasv," ütles Agora Financiali juht Byron King. Ta lisas, et pole imestada, kui keskmiselt 2 dollarit päevas teenivad egiptlased tulevad toidu puuduse tõttu tänavatele.

Seda loogilisem valik Balkan ja Ida-Euroopa tundub, sest seal puuduvad paljud probleemid, mis kummitavad riike nagu India või Egiptus. Euroopas pole rahvastiku kasv pooltki nii kiire. Lisaks on elanikkond keskmiselt rikkam, suutes hinnatõuse paremini vastu võtta, mis omakorda vähendab poliitilist riski investorite silmis. Nähtavasti jätkub tõus Balkanil veel mõnda aega, mis pakub hea võimaluse väljuda ülefetišeeritud Türgi aktsiaturult ja riske hajutada.