Eestis petetakse välja 1,5 protsenti kindlustusrahast

Tuvastatud kindlustuskelmuste keskmine suurus on Eestis umbes 6391 eurot (100 000 krooni). 70 protsenti kõigist kindlustuskelmustest pannakse toime liiklus- ja sõidukikindlustuses. "Tegelikult kajastab see ka üldist kindlustusportfelli," märkis Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits. Kindlustusportfellist moodustab 70 protsenti liiklus- ja sõidukikindlustus.

Kui kelmusi jaotada tuvastatud juhtumite arvu põhjal, siis selgub, et üle poole ehk 63 protsenti on lavastatud ja/või tahtlikult esile kutsutud juhtumid. 30 protsenti kelmustest on alla 639 euro (10 000 kr) juhtumid. Vahemikku 6391-12 782 eurot (100 000-200 000 kr) ulatuvad kelmused moodustavad 14 protsenti juhtumitest ning nende puhul tegutsevad paadunud kelmid.

Majanduskriis tõi kindlustuskelmusi juurde. Ernitsa sõnul on olemas kahte tüüpi kelme. "Juhukelm on tavaline inimene tänavalt, kes sageli ei taju, et sooritab kindlustuskelmuse ehk kuriteo, ja kui ta seda tajub, siis leiab endale väärarusaamal põhinevad õigustused," kommenteeris ta.

"Majanduskriisi ajal tuli juurde juhukelme. Sagenesid sellised juhtumid, kus vara, mida ei suudetud realiseerida, hävitati ning lavastati see kindlustuskelmuseks," rääkis Ernits. "Teiseks tegutsevad paadunud kelmid, kes on sageli seotud ka muude kuritegudega," lisas Ernits. Paadunud kelmi tegevuse muudab kergemaks näiteks see, et kahju esitamine ja kindlustuslepingu sõlmimine on muutunud lihtsamaks.

Ernits märkis, et kelmusi on võimalik ka ennetada, kui tõhustada koostööd Eestis tegutsevate kindlustusandjate vahel.