Järgmisel nädalal Tüüri teose maailmaettekanne

Järgmisel nädalal toimuval Erkki-Sven Tüüri autorikontserdil kõlab helilooja uusima teose "Ärkamine" maailmaesiettekanne.

Erkki-Sven Tüür on üks armastatumaid Eesti heliloojaid, kes alustas oma muusikuteed rokkansambli juhina.

Nüüdseks on Tüüri loomingus kaheksa sümfooniat, seitse instrumentaalkontserti, mitu vokaalsümfoonilist teost, Teise maailmasõja sündmustel põhinev ooper "Wallenberg" ning palju muid teoseid, mida nii Eestis kui ka välismaal järjest innukamalt esitatakse ja salvestatakse.

Pühendusega teosed. Üks olulisi inspiratsiooniallikaid on heliloojale kodusaar Hiiumaa. Just sellele paigale viitab ka kontserdi avateos "Insula deserta" ("Tühi saar"). See keelpilliorkestriteos tõi Tüürile 1980ndate lõpul läbimurde, sest "Insula deserta" esiettekandele Soomes järgnes arvukalt välistellimusi.

A cappella kooriteos "Rändaja õhtulaul" on loodud 2001. aastal pühendusega Eesti filharmoonia kammerkoorile. Teose aluseks on Ernst Enno tuntud luuletus. "Rada ja jäljed" sündis aga 2005. aastal pühendusega Arvo Pärdile. Helilooja enda sõnul inspireeris teda selle teose loomisel Kreetal kuuldud iidse kreeka kiriku traditsionaalse laulu ülev mõju.

Teos kevadisele taassünnile. Kui enamasti toimuvad Erkki-Sven Tüüri teoste esmaesitused piiri taga, siis seekord on Eesti publikul haruldane võimalus kaasa elada Eesti filharmoonia kammerkoori tellimusel valminud uudisteose "Ärkamine" maailmaesiettekandele, mida esitavad Eesti filharmoonia kammerkoor ja orkester Riga Sinfonietta dirigent Daniel Reussi juhatusel.

Erkki-Sven Tüür on öelnud, et "Ärkamine" tugineb kevadise taassünni müsteeriumi vaatlemisele. Selles ühineb mõneti panteistlik-ürgeestlaslik ja kristlik tunnetus. Kasutatud on ülestõusmispühade ladinakeelseid liturgilisi tuumtekste, samuti poeetide Juhan Liivi, Ernst Enno, Jaan Kaplinski ja Doris Kareva tekste.

Ühtlasi osundab kasutatud keelte valik Eesti kultuuri ja kirjakeele sünniloole kõige laiemas ja üldisemas mõttes. Teos on pühendatud kultuuripealinnale Tallinnale.

Täna toimuval kontserdil kuuleb Eesti riikliku sümfooniaorkestri esituses orkestri esimese külalisdirigendi Olari Eltsi juhatusel Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri teoseid, kõlab kaks Eesti esiettekannet.

Üks neist on Erkki-Sven Tüüri möödunud aastal valminud ning Suurbritannias ja Saksamaal väga positiivset kriitikat pälvinud kaheksas sümfoonia. Helilooja on öelnud, et kirjutas selle teose oma hea sõbra Olari Eltsi tungival soovil, ametlikuks tellijaks oli Šoti kammerorkester.

Pärast esiettekannet Glasgow's kirjutas The Scotsman: "Eesti dirigent Olari Elts näitas üles ilmselget hingesugulust oma sõbra ja helilooja Erkki-Sven Tüüri VIII sümfoonia helimaailmaga.

Tüüri värske teose aluseks on virmalisi meenutav psühhedeelne värvipalett, milles kasutatud pimestavad kõlaefektid ja eksootilise värvinguga löökpillid loovad kujutluspilte rahututest loodusjõududest."

Teisena tuleb Eesti esiettekandele Viktor Ullmanni klaverikontsert, milles soleerib rahvusvaheliste konkursside võitja Herbert Schuch.

Ullmann on üks neist heliloojatest, kelle elu lõppes tema juudi päritolu tõttu Auschwitzis ning kelle looming on viimastel kümnenditel maailma kontserdilavadel üha sagedamini kõlanud.

Kontsert algab aga Arvo Pärdi loominguga. Ettekandele tuleb "Nekroloog" (1960), helilooja esimene oluline orkestriteos, mis oli ühtlasi esimene kaksteisttoontehnikas heliteos Eesti muusikas. Sellest sai alguse Pärdi edu ja esimene skandaal.

Just "Nekroloog" ja kolm aastat hiljem loodud "Perpetuum mobile" sillutasid heliloojale tuntuseteed läänes. Nõukogude Liidus süüdistati teda aga dodekafoonia kasutamise eest ametlikult läänelikus dekadentsis.

Helilooja on teose "Nekroloog" kaassõnaks öelnud: "See oli nekroloog maailmale, mitte mingitele kindlatele ohvritele, ei kommunismi ega fašismi omadele, vaid hoopis seoses ühe palju suurema ohvriga."

Autor: Kersti Inno