Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arsti eelistused jäävad saladuseks
Poleemika arstide reisiteema ümber näitab, et see süsteem on vildakalt üles ehitatud ja vajab muutmist. Arstid on hämmingus ja häiritud, kui avalik on kõik nende kohta käiv info - üldsus näeb arstide dividende, mis ravimifirmaga teeb ta parasjagu uuringut ja kelle toetusel sõidab väliskonverentsile. Loomulikult kasutab ajakirjandus sellise maiuspala ära, kuna tõepoolest tekib küsimusi, millal tuleb tasumise tund.
Kuid needsamad avalikustamist lubavad seadused ei võimalda arstil end hiljem kaitsta. Sest kahjuks ei ole avalikud (ega ole võimalik ka lihtsate päringutega teha selgeks) andmed, milliste ravimifirmade retsepte arstid koolituselt naastes välja kirjutavad. Ühelt poolt piirab siin andmekaitseseadus, teisalt pole võimalik ilma spetsiaalse auditita selliseid päringuid digisüsteemist tehagi. Võhikule tundub ju lihtne: süsteem võiks talletada info, kes kui palju kirjutas toimeainepõhiseid, kui palju nimetusepõhiseid retsepte, ja hiljem andmeid töödelda. See pole aga praegu võimalik.
Niisiis - arstid on kistud ühelt poolt avalikuks ja teiselt poolt jäetud ilma igasugusest võimalusest oma sõltumatust tõestada. Seega, kui süsteem nii palju paksu pahandust tekitab, tuleks seda muuta. Väliskoolitused peavad jääma, neid on erialaseks täiendamiseks vaja. Kuid ehk võiks kaaluda mõne esineja siiatoomist, selmet hulgakesi teda välismaale kuulama minna? Arstid võivad küll olla 100% veendunud, et nad jäävad sõltumatuks, kuid neilegi oleks parim, kui raha jagaks sõltumatu üksus.