Teater versus päriselu

Elu on teater ja teater on elu - tundub loogiline, sest mõlemad ammutavad üksteisest inspiratsiooni. Tõsieluliste sündmuste põhjal tehakse paroodilist või tragikoomilist, mõnikord ka dramaatilist teatrit. Harvad ei ole ka juhud, kui teatrilaval lennelnud mõtted päriselus vormi hakkavad võtma.

Mõnikord need piirid hägustuvad. Näiteks sel nädalal. Lõunaosariikide pealinnas Tartus esietendus üleeile Urmas Vadi autorilavastus "Rein Pakk otsib naist".

Tegemist on romantilise komöödiaga, kust glamuur, vallatud suudlused liftis, šampanjaklaasis hulpivad maasikad, piknik päikesetõusu ja lummava vaatega alla orgu või kimp tulipunaseid roose on kadunud, lubavad tegijad. Järele jääb vaid ühe mehe ja naise lugu, mis on osalt on tõetruid seiku esitav, teisalt lihtsalt kaunist väljamõeldud jutustust publiku ette manav.

Ent see pole ainus lugu, mida Tartul lähiajal edasi anda on. Esmaspäevast algav maailmafilmifestival pakub vaatamiseks rohkem kui 40 lugu maailma erinevatest paikadest - alates kodumaisest Eestist lõpetades India või Peruuga.

Filmid lubavad piiluda pimedate ja kurtide ellu, kokakunsti ja maitsemeelte hõrku maailma ning mitmesuguste kogukondade argipäeva, mis täis vastuolusid ja probleeme.

On lustakaid ja lõbusaid lugusid, on kurbi ja mõtlema panevaid. Kel jaksu ja püsivust on, jõuab hea tahtmise korral ehk kogu festivalil pakutava endasse ahmida.