Eesti pankade nõuanded Euroliidu riskantseimad

"Ainult Eesti edestab Taanit halva nõu osas," nentis sama uuringut kajastanud Taani majandusleht Börsen, kes tõstis esile, et Taani pankades antud investeerimissoovitustest on kaks kolmandikku liiga riskantsed.

Taani tarbijakaitseameti spetsialist Carsten Holdum ütles Börsenile kriitiliselt, et pankadel on majanduslik huvi müüa riskantsemaid tooteid ning müügimehe ja nõustaja rolli ühildamine on väga keeruline probleem.

72 protsenti Eesti finantsasutustes jagatud investeerimissoovitustest hindasid uuringu tegijad sobimatuks. Sobimatuse all peeti valdavalt silmas seda, et konservatiivseid kliente etendanud uuringus osalejad pidasid neile soovitatud investeeringuid liiga riskantseks. Riskantsuse all ei peetud silmas mitte kehva likviidsust, vaid just investeeringu väärtusega seotud riske. Riskantseks peetud investeeringutest moodustasid lõviosa kinnisvarafondid või investeerimisfondid, mis sisaldasid näiteks aktsiaid ja reitinguta võlakirju.

Eestile järgnesid uuringus sobimatuks hinnatud investeerimissoovituste suure kogusega Taani ja naabrid Soome ning Rootsi. Kõige vähem tegid potentsiaalse kliendi silmis liiga riskantseid ettepanekuid Rumeenia ja meie naaberriigi Läti nõustajad.

Riskidele vähe tähelepanu. Lisaks kliendi silmis liiga riskantsetele investeerimissoovitustele heidab uuring Eestile, aga ka Lätile ja Leedule ette ilmselt üht eeltoodud probleemi põhiallikat - mitte ükski uuringusse sattunud investeerimisnõustaja ei astunud selgeid samme, et täita kõiki Euroliidu finantsinstrumentide direktiivis seatud nõudeid kliendi riskiprofiili hindamisel. Balti riike koos Kreeka ja Sloveeniaga toodi esile kui oluliselt alla Euroopa Liidu keskmist taset jäävaid riike, mis puudutab finantsnõustajate poolt kliendi finantsalaste teadmiste, investeerimiskogemuse ja rahaliste võimaluste hindamist.

"Euroliidu ühtsed investeerimisnõustamise reeglid on uued ja nende järgimine on meie teravdatud tähelepanu all," sõnas finantsinspetksiooni juhatuse liige Kaido Tropp. Ta lisas, et möödunud aastal kontrollis inspektsioon kõiki kohapealsed suuremaid turuosalisi. "Ühelt poolt oleme siin viimastel aastatel näinud vajakajäämisi, kuid teiselt poolt ka investeerimisteenuste osutajate kiiret arengut," nentis Tropp. Ta toonitas, et turg peab arenema nii nõudluse kui ka pakkumise poolelt ehk ühelt poolt peavad reegleid järgima pangad, aga teiselt poolt tuleb end harida ka investoritel, et neil oleks teadmisi ja oskusi kvaliteetset teenust nõuda.

Pangad oma töös vigu ei näe. Swedbank ja SEB palusid eile uuringuga tutvumiseks rohkem aega ning nende ja pangaliidu kommentaare saab lugeda järgmistest lehenumbritest või aripaev.ee lehelt. Nordeast saabunud vastus konstateeris vaid seda, et kindlasti järgivad nende nõustajad kõiki reegleid. "Meil on piisavalt lai tootevalik, et leida erinevate eesmärkide ja riskitaluvusega klientidele sobiv lahendus," märkis Nordea säästu- ja investeerimistoodete juht Jürgen Rehemägi.

Evli Securitiese juhatuse liikme Andres Trinki sõnul on Eestis kliendi riskiprofiili hindamisega tõenäoliselt kõik korras ja pigem võivad riskantsemad investeeringud peegeldada eestlaste üldisi investeerimiseelistusi. "Ehk peegeldab uuringu tulemus Eesti investorite hoiakuid ja eelistusi. Eestlane mõtleb, et mis ma ikka rahaturufondi investeerin, kui sellega ei saa isegi inflatsiooni kaetud. Kui juba, siis agressiivsemasse otsa," arutles Trink.