Portugalist sai euroala äärel uus kriisikolle

Portugali laenukulud tõusid eile kõrgeimale tasemele euro käibeletulekust. Kümneks aastaks turult laenu võttes tuleks intressi maksta juba ca 7,7%, mis on kulukam kui laenamine euroala ajutisest kriisifondist EFSF.

Royal Bank of Scotlandi hinnangul oleks Portugali abivajadus umbes 80 miljardit eurot ning need vahendid on EFSFis olemas.

Kriis puhkes vahetult enne eile alanud Euroopa Liidu Ülemkogu, millel loodeti lauale panna euroala võlakriisi terviklahendus. See on tõsine märk euroala perifeerias süvenevast vastuseisust karmidele säästumeetmetele ajal, mil euroala tugevamates riikides Saksamaal ja Soomes kasvab omakorda vastuseis täiendavale kriisiabile.

Riikide erihuvid õõnestavad ühiseid kokkuleppeid. Saksamaa kantsler Angela Merkel saabus eile Brüsselisse ootamatu sooviga üle vaadata alles esmaspäeval sõlmitud 2013. aastal loodava euroala püsiva kriisifondi ESM rahastamise kokkulepe. Merkeli taotlus oli Saksamaa reaalsete sissemaksete perioodi pikendada, et leevendada survet riigi eelarvele 2013. aastal, mis on valimiste aasta.

"Järjekordne näide 27 riigi vahel sõlmitud kokkuleppest, millest üks riik teiste pärast muretsemata lahti ütleb," märkis eurogrupi juht Jean-Claude Juncker.

Soome peaministril Mari Kiviniemil pole aga tippkohtumiseks volitusi võtta Soomele täiendavaid kohustusi euroala ajutise kriisifondi EFSF tegeliku laenuvõime tõstmiseks. Nii lükkub ilmselt sellegi fondiga seotud otsus edasi. Samas on Soomes lähenevate valimiste eel jõudsalt toetust kasvatanud populistlik Põlissoomlaste partei selge sõnaga öelnud, et valitsusse pääsedes ei kavatse nad heaks kiita Soome kohustuste suurendamist.

Portugali peaminister Jose Socrates esitas kolmapäeva õhtul presidendile tagasiastumispalve. Eile saabus ta Brüsselisse peaministri kohusetäitja rollis. Nii ole Portugalil selliste volitustega valitsust, mis saaks vajadusel läbi rääkida abipaketi tingimuste üle.

"Nüüd sõltub palju sellest, kes esindab Portugali ja kinnitab, et Portugal kohustub säästukava ellu viima. See ei ole oluline mitte üksnes Portugalile, vaid kogu Euroopa Liidule ja eriti euroala liikmesriikidele," ütles Merkel eile.

Socratese valitsus on seni sõdinud abipaketi vastu. Portugali opositsiooniparteid oleksid küll varmad abi vastu võtma, kuid samas hääletas just opositsioon äsja maha valitsuse täiendava säästukava. Nii ei ole teistel euroala riikidel praegu mingit kindlust, et Portugal on abi eest valmis rahanduse saneerimist jätkama.

"Lähim probleem on see, et Portugalis pole kellelgi volitusi kriisiabi tingimusi kokku leppida," ütles agentuurile Bloomberg UBSi ökonomist Paul Donovan. "See muudab kõnelused väga ebamääraseks ning petab turu lootusi lahendusele juba sel nädalavahetusel."

Portugalil läheb võlakohustuste täitmine raskeks. Täna kohtub Portugali president suuremate parteide esindajatega, et arutada alternatiive poliitilise kriisi lahendamiseks. Erakorralised valimised nõuaksid aega enam kui kaks kuud.

Aprillis ja juunis vajab Portugal võlakohustuste katteks kokku ligi 10 miljardit eurot.

"Seda ajal, mil turult laenamine on kallis ja keeruline - see muudab laenude refinantseerimise raskeks," märkis UniCrediti panga ökonomist Tullia Bucco.

Portugali intressimäärasid on seni aidanud vaos hoida Euroopa Keskpank, mis on maikuust saadik ostnud Barclays Capitali hinnangul Portugali võlakirju ca 20 miljardi euro väärtuses.

Portugalis teravnenud kriis kergitas eile ka Iirimaa ja Kreeka rahastamiskulusid. Otsustav on aga see, kas Portugal jääb euroalal viimaseks doominokiviks või laieneb kriis ka suurematesse liikmesriikidesse, nagu Hispaania. Eile kinnitas Hispaania rahandusminister Elena Salgado, et Hispaania jätkab vajalike reformide elluviimist.

"Arvan, et oleme teinud, mis vaja, ja jätkame samal kursil," ütles Salgado.

Hispaania intressimäärad eile kuigivõrd ei muutunud. Eurot hoidis nõrgenemast väljavaade euroala intressimäärade tõusuks.