Toidukauba ja energia hinnad annavad inflatsioonile hoogu

Energia ja toidukaupade hinnad on kiirelt kerkinud eelmise aasta keskpaigast alates ja olnud tarbijahinnaindeksi peamiseks kergitajaks kogu maailmas. Ida-Euroopas mängib nende kaupade hinna tõus aga suuremat rolli kui Ameerikas ja Lääne-Euroopas, kuna toidul ja energial on selle regiooni tarbija ostukorvis suurem osa, kirjutasid SEB analüütikud neljapäeval avalikustatud Ida-Euroopa prognoosis.

Toidukaubad koos alkoholi ja tubakatoodetega moodustavad nii Balti riikide kui ka Poola ja Tšehhi tarbija ostukorvist umbes kolmandiku ning kulutused energiale veidi enam kui kümnendiku.

SEB kirjutas, et kui enamjaolt on Ida-Euroopas inflatsioon eelmise aasta lõpust alates küllaltki aeglaselt tõusnud, siis üks erand on Eesti, kus inflatsioonimäär on kerkinud märksa kiiremini - eelmise aasta augustikuu 0,7%-lt praeguseks 2%-le. "Nagu ka mujal Baltimaades on hinnakasvu osaliselt põhjustanud varasem surve hindu all hoida. Eesti inflatsioonitrend võib Lätist ja Leedust erineda ka seetõttu, et sealne majanduse paranemine on olnud mõneti tugevam. Eurotsooniga liitumise hinnatõus võis samuti osaliselt (inflatsioonis - toim) rolli mängida," kirjutasid analüütikud.

Majanduse paranemine on panga prognoosi kohaselt ka põhjus, miks Eestis ning ka Leedus jätkub ka järgmisel aastal inflatsiooni kasv, samas kui mujal Ida-Euroopas see tulevast aastast hoogu maha võtab.

SEB Ida-Euroopa turgude peaanalüütik Mikael Johansson näeb Balti regiooni arengutes kolme probleemi: liiga madalad intressitasemed, Läti ja Leedu eelarvedefitsiidid ning võimalik eelseisev tööjõupuudus, seda eriti Leedus. Järgneva aasta jooksul Johanssoni sõnul intresside määrad küll tõusevad, kuid on siiski küllaltki madalad.