Märts oli vilets kuu

Aktsiate osakaal kasvas vaatamata aktsiate langusele ja valuutakursside ebasoodsas suunas liikumisele kuutaguselt 60 protsendilt 62 protsendile, kuna sai ostetud aktsiaid.

Juurde sai ostetud 120 Soome ehitustehnika rendifirma Cramo aktsiat, panustamaks Rootsi ehitusbuumile. Aktsiate arv kasvas 800-le. Aprillis tulid kontole ka märkimisõigused, mida Toomas kasutas. Iga aktsia kohta anti üks märkimisõigus. Kümme märkimisõigust andsid õiguse osta kolm aktsiat hinnaga 10,50 eurot. Toomas märkis 240 aktsiat. Märkimisel tuleb näiteks Swedbanki puhul, mida Toomas kasutab, maksta raha hiljemalt 13. aprillil (siis peab raha kohale jõudma).

Märtsis sai võetud juurde ka vanu lemmikuid Hispaania aktsiaid. Nii sai ostetud 192 Banco Santanderi aktsiat, misjärel kasvas aktsiate arv 1000ni. Ka sai ostetud 1200 kindlustusseltsi Mapfre aktsiat.

Aktsiatest oligi portfellis suurim kukkuja Cramo aktsia, mis sadas 16,6 protsenti. Samas tekkisid aprillis kontole õigused, mistõttu tegelik kukkumise mõju on väiksem. Banco Santanderi aktsia oli languselt teisel kohal 8,3protsendise kukkumisega. Kolmandaks kukkujaks oli dollaripõhiselt 4,8 protsenti taandunud vasekaevandaja Southern Copperi aktsia. Omas vääringus tõusnud aktsiaid oli vaid kaks (Apache ja Merck), muutumatuna püsis Tulikivi aktsia. Oma panuse andsid laastamistöösse euro tugevnemine USA dollari, Rootsi krooni ja Briti naela vastu. Kuu lõpu seisuga oli Toomase portfellis otsest valuutariski 28 protsendil varadel. Muidugi, kaudselt on siiski TEO LT varad ja tulud-kulud littides, mitte eurodes, nagu selle aktsiaga kaubeldakse. Sama lugu on Southern Copperiga, kus meie näeme börsil kaubeldud USA dollari riski, tegelikult on aga ettevõttel üleval korralik Peruu ja Mehhiko peeso risk.

Üldine keskkond näib muutuvat üha süngemaks. Portugal on siis järgmine euroala valitsuse võlakirjade kriisi ohver, kes palub abi. Jaapanis väriseb koledal kombel maa. USA hiiglasliku võlakirjafondi PIMCO juht Bill Gross, kes viis valitsuse võlakirjade osa portfellis nulli, on selle nüüd viinud miinus 3 protsendile ehk on müünud kaudselt lühikeks valitsuse võlapabereid. Ajal, mil Euroopas vähemalt üritatakse eelarvedefitsiite kontrolli alla saada, laseb USA edasi hiigelpuudujääkidega, nagu sellest ei olekski midagi. Ei tea, kas kunagi avanevad turuosaliste silmad, et USA olukord ei ole Kreeka omast parem, kui jätta kõrvale USA oma valuuta olemasolu.

Euroopas tõsteti üle pika aja baasintressimäära. Euribor on juba mõnda aega ülespoole liikunud. Kõrgem turuintress paneb omakorda surve alla majandusi ja ettevõtteid, kuigi Euroopas on ettevõtted vähendanud võlakoormuse väikseimaks alates 2003. aastast. Kuna intressid tõusevad ja pead on tõstmas inflatsiooniootus, on võlakirjad muutnud veel ebaatraktiivsemaks. Aktsiad on atraktiivsemad, kuid siingi võib tulla ette börsivärinaid.