Uuring: ettevõtjate optimism on suurenenud

Kuid näiteks ligi pooled ettevõtjad arvavad, et majanduskasv jääb tänavu vahemikku 1-3 protsenti, mis on madalam kui mitmed ametlikud prognoosid.

Märtsis läbiviidud uuringus „Majanduse Pulss 2011“ küsis KPMG ettevõtlussektori otsustajatelt arvamusi Eesti majanduskasvu väljavaadetele, eurole, välisinvesteeringutele, aga ka ettevõtete palga- ning personalipoliitikale käesoleval aastal.

„Ettevõtjad on praktikud, kes hoiavad majandusel sõna otseses mõttes kätt pulsil. Seetõttu tuleb võtta tõsiselt nende vaateid Eesti majanduse käekäigule. Võrreldes läinud aastaga on näha optimismi suurenemist, kuid siiski on tunda ettevaatlikke noote. Majanduselu otsustajate vaated tänavusele SKP kasvule jagunevad laias laastus kaheks: 50 protsenti usub 4-6-protsendilist kasvu ning 47 protsenti 1-3-protsendilist SKP suurenemist. Tööstussektoris nähakse kõige suuremat majanduskasvu panustajat– nii arvab tervelt 80 protsenti vastanutest,“ kommenteeris uuringut KPMG Baltics OÜ partner ja juhatuse esimees Andris Jegers.

KPMG Baltics OÜ partner ja juhatuse liige Andres Root sõnas, et veidi paremad makromajanduslikud ootused peegelduvad ka ettevõtete tasandil. „Vastanutest 29 protsenti plaanib tänavu töötajate arvu suurendada ning vaid seitse protsenti vähendada. Üle poole vastanutest ei kavanda tänavu oma firmades palgamuutusi, kuid 43 protsenti kavatseb palku tõsta. Oluline on ka tõdemus, et ligi pooled vastajad märkisid, et peavad praegu ettevõtte tasandil kõige tähtsamaks strateegiaküsimustele keskendumist.“

·         Küsitlusele vastanutest arvab 50 protsenti, et majanduskasv on tänavu 4-6 protsenti. 1-3 protsendilist majanduskasvu näeb 47 protsenti.

·         Tööstuses nähakse kõige suuremat panustajat SKP kasvu – nii arvab 80 protsenti vastanutest. Hulgi- ja jaekaubandus, hotellid, restoranid ja transport pälvib 12 protsendi eelistuse.

·         Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamist pidas riigi struktuurireformi vallas kõige olulisemaks 33 protsenti vastanutest; ekspordi soodustamist pidas tähtsaimaks 25 ning innovatsiooni toetamist 15 protsenti.

·         Üks küsimus puudutas euro positsiooni 2020. aastal ning siin jagunesid vaated kolme rühma: 36 protsenti leiab, et euro üritab tulla toime oma probleemidega ning uusi riike ei ole liitunud. 32 protsenti usub, et eurost on saanud ülemaailmselt eelistatud valuuta ning 31 protsenti näeb euroalas tõsiseid probleeme, nii et mõni riik on pidanud rahaliidust lahkuma.

·         46 protsenti arvab, et aastateks 2015-16 on kõik Balti riigid läinud üle eurole; 26 protsendi arvates toimuks see aastatel 2017-18.

·         Ettevõtjatest 49 protsenti arvab, et pangad on liiga ettevaatlikud üksikasjades, kuid koostööaltid. Pankade suhtumine äriklientidesse on jäigavõitu ja liiga kontrolliv arvas 20 protsenti.

·         Samas peab 64 protsenti majanduskriisi peamiseks põhjustajaks pankade järelemõtlematut tava anda laene ilma rangelt riske hindamata; 18 protsendi arvates olid majanduskriisi juured USAs.

·         Vastanutest 62 protsenti peab Eestit välisinvesteeringute sihtriigina samasuguseks nagu teisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kuid 19 protsenti peab Eesti üheks atraktiivseimaks Euroopas.

·         56  protsenti vastanutest leiab, et lähema aasta jooksul suurendavad välisinvestorid kapitalimahutusi Eestisse. 44 protsenti usub praeguse taseme säilimist.

·         Maksupoliitikas pälvis suurima poolehoiu (87 protsenti) stabiilsus ja ennustatavus.

·         Sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamist peab vajalikuks 69 protsenti ning vastu on 23 protsenti.

·         Varimajanduse osatähtsuseks Eestis nimetas 61 protsenti vahemiku 10-25 protsenti ning kolmandiku arvates jääb Eestis varimajanduse osa alla 10 protsendi SKPst. Maailmapanga 2010. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli vastav osakaal Eestis 29,5 protsenti SKPst (2007. aasta andmed).

·         Riigi prioriteet Eesti energiamajanduse arendamisel peaks 48 protsendi arvates olema tuumaelektrijaama ehitamine Eestisse ning 42 protsenti avaldavad toetust elektri- ja soojuse koostootmisjaamadele.

·         Vastanutest 63 protsenti ei kavanda tänavu töötajaskonnas olulisi muutusi, kuid 29 protsenti plaanib tänavu töötajate arvu suurendada;  seitse protsenti vähendada.

·         Üle poole vastanutest (56 protsenti) tänavu oma firmades palgamuutusi ei kavanda, kuid 43 protsenti kavatseb palku tõsta.

·         Vaatamata tööpuudusele valitseb ka tööjõupuudus: vabadele töökohtadele sobivad vaid mõned üksikud kandidaadid või on kvalifitseeritud tööjõu leidmine keeruline (kokku 93 protsendi arvamus).

·         Vastajatest 46 protsendi märkis, et peavad praeguses majandusolukorras ettevõtte tasandil kõige tähtsamaks strateegiaküsimustele keskendumist. 22 protsenti arvab, et tuleks laiendada tegevust uutesse ekspordi sihtkohtadesse ning 21 protsenti, et peaks viima kulubaasi jätkusuutlikule tasemele.

·         Ettevõtetel tuleb keskenduda põhitegevusele, kuid vastates küsimusele, mis funktsiooni peaks ettevõte eelisarendama, siis 51 protsenti märkis müügi ja turunduse. IT sai 14 protsendi poolehoiu osaliseks; järgnesid riskijuhtimine ja sisekontroll ning uurimis- ja arendustegevus üheksa protsendiga.

·         Välispartnerid või –omanikud ei ole 39 protsendi arvates oma käitumist muutnud ning 18 protsenti arvas, et välispartnerid on kas rohkem Eestisse investeerinud või suurendanud kaubavahetust.

·         Vastanutest 73 protsenti märkis, et nende pulss on normaalne ehk kuni 70 lööki minutis.

Märtsis 2011 läbi viidud valikvastustega veebiküsitlusele laekus 204 ankeeti. Vastanutest 42 protsenti esindasid ettevõtteid, kus üle 50 protsendi moodustab Eesti kapital; peamiselt väliskapitalil põhinevate organisatsioonide osa oli ligi 43 protsenti ning ülejäänud olid riigi- või munitsipaalettevõtted. Vastanutest 49 protsenti olid tegevjuhid, 22 protsenti finantsjuhid, 19 protsenti omanikud ning ülejäänud teised juhtkonna liikmed. Üle 25 miljoni eurost aastakäivet näitas 2010. aastal 27 protsenti vastanutest ning 74 protsendil oli see näitaja kuni 25 miljonit eurot.