Kas Kreeka põrub?

Vähesed analüütikud usuvad restruktureerimist enne 2013. aastat. Kuid üksi spekulatsioonid Kreeka võlgade võimalikust restruktureerimisest on euroala võlakriisi uuesti lõkkele löönud.

Leegid noolivad juba Hispaaniat, ehkki vahepeal näis, et Portugal jääb Kreeka ja Iirimaa järel viimaseks riigiks, mis euroala riikidelt abi vajab. Esmaspäeval emiteeritud aastase tähtajaga võlakirjadelt tuli Hispaanial intressi maksta keskmiselt 2,77%, võrreldes 2,128%ga märtsis müüdud sarnastelt võlakirjadelt.

"Mida rohkem võimalikust restruktureerimisest räägitakse, seda raskem on pidurdada kriisi levikut. Närvid tulevad mängu," ütles ajalehele Financial Times Merrill Lynch Wealth Managementi strateeg Bill O'Neill.

Samas on Kreeka võlgade restruktureerimisel rida takistusi.

Näiteks poliitilised põhjused. Euroala riikide valitsused on oma valijatele lubanud, et Iirimaale ja Kreekale antud abipaketid ei too neile reaalset rahalist kahju. Kui aga Kreeka laenud restruktureeritakse, tähendaks see just seda, kuna euroliit ei saa nõuda, et kahju kannaks vaid erasektor. See põhjustaks palju paksu pahameelt Saksamaal, Soomes, Hollandis ja mujal. "Poliitilisest vaatevinklist oli mul raske näha, kuidas euroala riigid saaksid osa kahju enda kanda võtta," ütles Andre Sapir Brüsselis asuvast Bruegeli mõttekojast ajalehele Wall Street Journal. "Juriidilisest vaatevinklist oli mul raske näha, kuidas nad saaksid kahju kandmist vältida."

Pangad võivad rahast ilma jääda. Lisaks oleks see tõsine löök Euroopa finantssüsteemile ning tooks arvestatavat kahju Kreeka võlakirju ostnud Euroopa Keskpangale. Investorid ja reitinguagentuurid hindavad, et võlausaldajad võivad ilma jääda 50-70% rahast. Pangad vaevalt nii suurte kahjudega nõustuksid - selliseid puhvreid lihtsalt ei ole.

Kõige vastutustundetumalt on Kreekale raha laenanud Prantsusmaa ja Saksamaa pangad, vastavalt 59,4 ja 40,3 miljardit dollarit. Nende arvele langes eelmise aasta septembri lõpu seisuga pea kaks kolmandikku Kreeka avalikule ja erasektorile antud laenudest, näitab Rahvusvahelise Arvelduspanga statistika. Järgnesid Suurbritannia, Portugali ja Kreeka enda pangad.

"Prantsusmaa ja Saksamaa perspektiivist ei pruugi restruktureerimise kasu selle kulusid üles kaaluda," ütles Bloombergile CreditSights Inc strateeg David Watts.

Paradoksaalsel kombel tähendaks Kreeka võlgade restruktureerimine vajadust veelgi suurema välisabi järele, sest kapitaliturgude uks jääks Kreeka ees kinni ja riik ei tuleks ikkagi laenudeta ots otsaga kokku.

Sakslaste kannatus hakkab katkema. Spekulatsioone Kreeka võlgade võimalikust restruktureerimisest on õhutanud viimastel päevadel Saksa valitsusliikmete kommentaarid, et Kreekal pole varsti enam muid alternatiive. "Sellised kommentaarid annavad märku kannatuse katkemisest, mis suurendab tõenäosust, et hakatakse käituma kiirustades, riskides Kreeka võimalikust maksejõuetusest vallandada ahelreaktsiooni nagu investeerimispanga Lehman Brothers pankroti järel," ütles agentuurile Bloomberg Joh. Berenberg Gossler & Co peaökonomist Holger Schmieding.

Deutsche Banki ökonomistid eesotsas Thomas Mayeriga peavad Kreeka võlgade restruktureerimist võimalikuks lähema paari aasta, mitte lähiaja perspektiivis. "Seni, kuni Kreeka valitsus ja elanikud jätkavad eelarve saneerimist, erastamisi ja struktuurireforme, on ELil ja IMFil huvi anda neile võimalus õnnestuda," kirjutas pank oma analüüsis.

Kreeka selle aasta refinantseerimise vajaduse (58 miljardit eurot) katab IMFi ja ELi abilaen. Kriitiliseks muutub olukord järgmisel aastal, kui Kreeka peaks kapitaliturule naasma.

Ajaleht Financial Times arvab, et varem või hiljem on euroala valiku ees, kas anda Kreekale lisaabi või Kreeka võlad restruktureerida. FT kolumnist Wolfgang Münchau arvab, et võimalik on "vabatahtlik" restruktureerimine, mis sillutaks teed uue abi andmisele Kreekale.

Kreeka ise tõrjub kõik spekulatsioonid võlgade restruktureerimisest. Läinud reedel avalikustas Kreeka peaminister George Papandreou uued kokkuhoiumeetmed ja riigivara erastamise plaanid kogumahus 76 miljardit eurot.

Restruktureerimine oleks löök niigi vankuvatele Kreeka pankadele, mis sunniks riiki uuesti panku toetama. Bruegeli mõttekoja hinnangul oli ca 20% Kreeka võlast 2010. aasta lõpul Kreeka enda pankade bilansis.

"Võlgade restruktureerimisel oleksid katastroofilised tagajärjed Kreeka valitsuse ja ettevõtete võimalustele rahvusvahelistelt turgudelt raha laenata ning samuti väga negatiivne mõju pensionifondide, pankade ja üksikisikute varale," ütles esmaspäeval Kreeka keskpanga juht George Provopoulos.

ELi prognoosi järgi kasvab Kreeka avaliku sektori võlg 2013. aastaks 375 miljardile eurole.