Inimeste põhivarandus on vaid II sammas

Finantsinspektsiooni statistikast nähtub, et keskmise eestlase põhiliseks ja ainsaks finantsinvesteeringuks oli 2010. aasta lõpus II pensionisammas. Inspektsiooni andmeil oli aasta lõpus kohustuslikel pensionifondidel 662 700 osakuomanikku, kelle kontodel oli vara kokku 16,9 miljardit krooni (1,08 miljardit eurot) ehk 1616 eurot inimese kohta.

III sammast kogutakse kindlustusseltsi kaudu.

Ehkki raha on ka teistes säästmisele suunatud finantsteenustes, on nendega seotud isikute ring juba märkimisväärselt kitsam.

Nii näiteks on 46 000 eestlast investeerinud kokku 3 miljardit krooni (191,7 miljonit eurot) investeerimisriskiga elukindlustuse toodetesse (kasutatakse peamiselt raha kogumiseks kolmanda samba pensionideks või laste (üli)kooliõpinguteks). Kolmanda samba pensionifondidesse oli investeerinud umbes samapalju inimesi (53 400), kuid summa oli juba märkimisväärselt väiksem (kokku 1,4 miljardit krooni).

Enamik vaba raha paikneb pangakontodel. Eestis registreeritud aktsiafondidesse oli raha paigatatud 7,1 miljardit krooni, kuid siia alla kuuluvad osaliselt ka välisinvestorid. Sama on ka võlakirjafondidega, mille maht ulatus aasta lõpus vaid 0,9 miljardi kroonini. Aktsiafondidesse oli investeerinuid 24 200 investorit, samas kui võlakirjafondidel oli kõigest 700 osakuomanikku.

Kinnisvarafondidesse oli aasta lõpus raha paigutatud 0,9 miljardi krooni eest (kasv aastaga 28%) ja riskikapitalifondidesse 0,4 miljardit krooni (langus aastaga 20%). Mõlema fondiliigi peale oli kokku umbes 600 investorit. 2,6 miljardi krooni eest olid eestlased aga investeerinud kokku välisfondidesse.

Suhteliselt suur osa Eesti eraisikute ja firmade investeeringutest (5,1 miljardit krooni) oli ka individuaalportfellides.

Samal ajal hoidsid Eesti juriidilised ja eraisikud 2010. aasta lõpus raha tähtajalistel ja säästuhoiustel 60,3 miljardit krooni ning nõudmiseni ja üleööhoiustel 74 miljardit krooni.