Palgatõusu vedasid energiafirmad

Statistikaamet teatas eile, et keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam - 18,9 protsenti - elektrienergia tegevusalal. Elering OÜ juhi Taavi Veskimägi sõnul ei ole ettevõttes viimastel aastatel palku tõstetud. "Eleringi ärikulude eelarve on konkurentsiametis koos võrgutasude suuruse kehtestamisega fikseeritud," lausus Veskimägi. "Teatud palgatõusu ootust aga on esimest korda üle paari aasta tunda," märkis ta.

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala kerkimine palgatõusuveduriks hämmastas ka ABC Kliima OÜ direktorit Priit Pärna. "Ma arvan, et see statistika ei ole seotud palgatõusuga, vaid näiteks sellega, et on hakatud rohkem ametlikult palka maksma," ütles ta ja lisas, et tema firma pole palka tõstnud ning praegu ei näe ta selleks ka võimalust. "Samas on müügimeestel õnnestunud iga kuu preemiat teenida," lisas Pärn.

Palgastatistika taga võivad olla uued firmad. Tõusu teiseks põhjuseks pakub ta seda, et valdkonda on lisandunud vähemalt 500 firmat - mullu mais märkis end Krediidiinfos kliimavaldkonnas tegevaks 500, nüüd aga juba 1031 firmat. "Kliimafirmad müüvad otse lõpptarbijale ja tellijatele. Need firmad, kes müüvad ehitusfirmadele ehk peatöövõtjatele, on praegu hädas ning ei saa mitte mingisuguse nipiga palku tõsta," lõpetas Pärn.

Temaga sama meelt on Baltic Heating Systems OÜ ja Kliimaseade OÜ juhatuse liige ja omanik Alar Suuväli. "Ma ei ole üldse viimase aasta jooksul palka tõstnud ja tulevik näitab, kas üldse tõstame," lausus ta ja märkis, et kui nad saavad teenust õiglase hinnaga müüa, siis nad loomulikult tõstavad ka palka. "Töötajatelt on tunda küll survet, aga ma ei tea, kui palju konkurendid palka tõstavad," sõnas Suuväli ja pakkus, et statistikas on lihtsalt tekkinud järjekordne moonutus. "Kui vahepeal ettevõtted üldse palka ei maksnud, siis tekib väga lihtsalt 4,5% tõus." Suuvälja firmades polevat palk aga masu ajal langenud.

Esimeses kvartalis tõusis keskmine palk ja suurenesid ka preemiad ja lisatasud. Brutokuupalk kasvas neljandat kvartalit järjest, kuid reaalpalk kahaneb juba kolmandat aastat, teatas statistikaamet.

Keskmine palk ligi 800 eurot. Keskmine brutokuupalk oli I kvartalis 792 eurot (12 397 krooni). Võrreldes aastataguse ajaga tõusis kuupalk 4,5%. Keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis 2010. aasta I kvartaliga võrreldes 3,2%. Samas kasvasid preemiad ja lisatasud töötaja kohta keskmiselt koguni 57,9%.

Rahandusministeeriumi hinnangul jätkub keskmise palga kasvutempo ka järgmistes kvartalites. Ministeeriumi teatel tagas esimese kvartali ootusi ületanud majanduskasv ka prognoositust kiirema palgakasvu. Palka on ministeeriumi hinnangul jõudsamalt kasvatamas erasektor, kus firmade töömaht kasvab ja käekäik paraneb. Ettevõtete konkurentsivõime olevat jätkuvalt tugev, kuna tööjõukulu osakaal loodud lisandväärtuses püsib eelmiste kvartalite omaga samal tasemel. Reaalpalk peaks hakkama kasvama lähikvartalites, kui keskmise palga kasv kiireneb ja hinnatõususurve taandub.

Kuigi aasta teises pooles peaks hakkama kasvama ka reaalpalk, jääb tõus üsna pisikeseks, umbes 1,6%, hindas Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut. 2012. aastal aga kasvavad palgad juba märksa kiiremini ning ühtlasemalt eri sektorite lõikes, ennustas ta.

"On selge, et ettevõtted on juba praegu silmitsi olukorraga, kus töökäsi napib ning äride tulemused paranevad. Kasvanud nõudlus ja sissetulekud võimaldavad ettevõtetel rohkem töökohti luua, mis omakorda peaks kaasa tooma ka reaalpalga kasvu. Muidugi sõltub see ka palgasaajate struktuurist ning sellest milliseid töökohti luuakse," selgitas Paabut.

Panka üllatas aga boonuste ja lisatasu kiire kasv. "Lisatasude kasvu taga on ilmselt juba mullu aset leidnud äritulemuste paranemine," lisas analüütik.