Mustlaste trööstitu elu

Kunstihoone galeriis on avatud hinnatud prantsuse videokunstniku Jean-Charles Hue näitus "Tattoo Fight", mille fookuses on mustlaste elu.

Näha saab kunstniku viimase viie aasta loomingut, mille läbivad teemad on prantsuse mustlased, Mehhiko Tijuana linna poolkriminaalne tänavakultuur ja mehelik edevus.

Jean-Charles Hue filmid käsitlevad inimese olukorda tänapäeva maailmas. Vaataja liigub läbi erinevate elude ja situatsioonide. Hue looming on poeetiline ja lihvimata, emotsionaalselt pingeline ja täis sümboleid.

1990ndatel, kui Eestis toimusid Prantsuse-Balti videofestivalid, töötas Hue alles stilisti ja filmitegijana moetööstuses. Avastanud oma mustlasjuured, hakkas ta tegelema videokunstiga.

Oma filmides keskendub ta põhiliselt ühiskonna äärealadel elutsevatele inimgruppidele ning katsetab piiri dokumentaalfilmi ja videokunsti vahel.

Kunstnik otsib oma juuri. Hue otsib videoloomingu kaudu oma juuri. Ta elas mõnda aega koos jeniši mustlastega ja filmis nende igapäevaelu. Sellest ajast sündisid filmid "Quoi de neuf docteur?" ("Mis toimub, semu?"), "Un ange" (Ingel) ja "Y'a plus d'os", mis käsitlevad pärinemist neist marginaliseeritud maailmadest, kus elatakse karavanides ja söök tuuakse lauale salaküttimise abil.

Videos "Un ange" jutustab perepoeg Fred oma kohtumisest ingliga ja sellest, kuidas see kogu perekonna elu muutis. "Quoi de neuf docteur?" näitab väikest fragmenti teismelisest mustlaspoisist, kes sõidab ilma juhilubadeta ööseks salaküttima.

Vahetu kontakt tegelastega. Hue filmide puhul on tähelepanuväärne see, et ta on ise alati sündmuste keskel. Ka mustlaspoisiga sõidab ta ise kaasa, samal ajal kui poiss teda tagant läheneva politsei eest hoiatab. Hue ei astu oma filmidest välja ega eemale, vaid on tegelastega vahetus kontaktis.

Näitusel on üleval ka üpris teistsuguse sisuga film, millest on ajendatud väljapaneku pealkiri "Tattoo Fight". Näeme kahte vana meest lähivõttes oma tätoveeritud paljaid kehasid võrdlemas. Galerii tagumises saalis saab näha Tijuana sarja filme Mehhikost.

Videonäituste suhtes kartlikele inimestele võib öelda, et Hue filmide formaadid on vaatajasõbralikud - need on tihti 5-10minutilised lood, vaid üksikud on mõnikümmend minutit pikad.

Autor: Ragne Nukk