Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kellele jagada infot?
Tarneahela juhtimises tegeletakse ahelas osalevate organisatsioonide ja nende tegevuste ühildamisega. Õnnestumiseks on võtmetähtsusega informatsiooni juhtimine. Oluline on ühildada süsteeme ja protsesse tarneahelas viisil, mis tagab olulise informatsiooni õigeaegse liikumise tarneahela osapoolte vahel. Tarneahela juhtide jaoks on kõige olulisem küsimus, kuidas infot jagada. Vaja on otsustada, milline info on sedavõrd tundlik, et targem on see endale jätta. Samas on ju hulgaliselt infot, mis on oluline ja vajalik ühtviisi kõigile ahela liikmetele. Tüüpiliselt soovitakse enda teada jätta info ostuhindadest, müügikatetest ja -marginaalidest, tarnijatega seotud informatsioon, logistikateenuste hinnad ning oma ettevõttes tehtud toimingute kulud.
Selge liider tagab parema toimimise. Tarneahela liikmetel on oma huvid, mis võivad olla ahela muude liikmete huvide ja püüdlustega rohkem või vähem kooskõlas. Üldiselt toimivad paremini ja vähema arvu tõrgetega ahelad, kus on olemas selge liider. Tarneahela liidrit iseloomustab eelkõige suutlikkus panna ahela ülejäänud liikmed tegutsema liidrile sobivatel tingimustel ning võime allutada ettevõtteid ahela kui terviku eesmärkidele. Tavaliselt kaasneb liidri staatusega ka muudest liikmetest parem müügikatte ja kulude suhe ning kogu tarneketi toimimise ülemäära suur sõltuvus selle juhtfirmast.
Sellise liiderorganisatsiooni tarneahela juhil on seetõttu ka suhteliselt lihtne koordineerida ja mõjutada tarneketi muude lülide tegevust. Hea on otsustada, millist informatsiooni ahela muudele liikmetele jaotada.
Tüüpiliselt esinevad tarneahela liidri rollis suured rahvusvahelised OEMid (Original Equipment Manufacturer) ehk tarbimiseks valmis toodangu tootjad ja kaubamajade ning supermarketite ketid.
Oluliselt ahtamad on võimalused koordineerida ahela liikmete tegevust ja panna need tegutsema ahela kui terviku eesmärkide saavutamise nimel, kui tarneketis puudub väljakujunenud domineeriv ettevõte.
Üldjuhul püüab hakata siis end kehtestama organistatsioon, kelle taotlused on kõige ambitsioonikamad. Enamasti pakuvad tarbijaile kõige madalamat tarnekindlust just sellised, ilma tunnustatud liiderorganisatsioonita tarneahelad.
Liidrita muutub informatsiooni jaotamise otsuste tegemine raskeks ja sageli jäetaksegi need ülivajalikud otsused tegemata.
Tarneahelas sünnivad otsused kolmel tasandil. Vastuolud raskendavad otsustamist
Sarnaselt logistika juhtimisega toimub ka tarneahela juhtimine kolmel eri tasandil - strateegilisel, taktikalisel ja operatiivsel.
Strateegilised ja taktikalised otsused võivad olla omavahel konfliktis.
Kui kontserni strateegia näeb ette sisseostu kasutamist, siis võib selguda, et piirkonnas, kus transpordikulud on kõrged, on õigem kasutada jaotuses siiski kolmanda osalise (3PL) osutatavaid veoteenuseid. Riikides, kus maa ostu- ja ehitamishinnad on kõrged, ei pruugi strateegiline nägemus ühtida taktikalisega, kus strateegia järgi oleks vaja ehitada oma ladu, taktikaline otsus aga kaldub laoteenuse ostmise poole.
Autor: Ain Tulvi