Hingekarjased ajavad abivajajaid mustale tööle

Äripäev kirjutab tänases kaaneloos elu hammasrataste vahele jäänud inimestest, keda usuorganisatsioonide juhid on abistamise varjus aastaid vahendanud musta tööjõuna erinevatele firmadele.

Äripäeva arvates on käesolev juhtum üks reast, kus ühiskonnas nõrgemaid kasutatakse enda huvides julmalt ära. Tabuteema, millele ühiskond ei pööra piisavalt tähelepanu.

Suletud ringis puudub sõnaõigus. MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus sotsiaalmaja elanikke kutsutakse klientideks. Äripäevaga vestelnud inimesed on hammasrataste alla jäänud, nendest osa on kandnud vanglakaristust. Need on inimesed, kellel puudub oskus oma õiguste eest seista. Ja kui nad seda isegi julgeksid, ei võtaks neid keegi tõsiselt, sest nad on ebausaldusväärsed. Just sellele apelleerib vastaspool, öeldes, et infot jaganud nn kannatanud kuuluvad ilmselt nende hulka, kel tuli oma käitumise tõttu lahkuda ja kes üritavad omal kombel kätte maksta. Veelgi enam, musta tööjõu vahendajad mängivadki selle peale, et palgatud eluheidikud ei räägi ja neid ei kuulata. See on suletud ring, millest välja pääseda on väga raske või suisa võimatu.

Teema on tabuks ka ühiskonnas tervikuna. Poliitkuid need inimesed ei huvita juba seepärast, et nad ei määra midagi - ei käi isegi valimas. Tõsi, vajadusel mängivad needsamad potentsiaalsed ministrid ja linnapead samamoodi nõrgematega - näiteks pensionäridega, jagades neile enne valimisi nänni või raha.

Näib, et kõrvalvaatajail on rohkem silma. Nii lisas USA välisministeerium tänavu iga-aastasesse ülemaailmsesse inimkaubanduse raportisse ka Eesti. Muu hulgas juhitakse tähelepanu, et Eesti on allikaks, transiidi- ja sihtkohamaaks naistele, kes on allutatud sunnitud prostitutsioonile, ning naistele ja meestele, kes on allutatud sunnitud tööle. Inimese hind 21. sajandi Eestis on endiselt olematult madal.

Abi on vajalik. Äripäev on nõus, et endiselt on liiga palju inimesi, kellel pärast vaglakaristust pole praktiliselt mitte kusagile minna. Tööpuudus oli ja on nende tausta tõttu üks põhilisi probleeme. Üks, mida need inimesed otsivad, on eduelamus. Tunne, et sa oled vajalik ja sul on võimalik naasta ühiskonna kui mitte oodatud, siis vähemalt täisväärtusliku liikmena. Selleks on töökogemuse pakkumine hädavajalik.

Kuid antud juhul ühe käega andes võetakse teise käega see kohe ära. Annetatud toidu tingimuslik jagamine, odavalt mustalt töötamine, raha võlgade katteks äravõtmine õõnestavad algselt seatud eesmärki. Sellega pöavad hingekarjased ka viimase lootusekiire.

On tõsi, et raskustes inimeste abistamine on keeruline. Toetusi ja abi on raske saada ning nad on väikesed ja piiratud. Mööduv majanduskriis on kasvatanud abivajajate hulka veelgi. Kuid see ega fakt, et tegu ei ole riikliku ülalpidamisasutusega ei õigusta ega vabanda juba haavatud inimeste jätkuvat alandamist. Seesama MTÜ on saanud toetusi Euroopa Liidult ja töötukassast selleks, et neid inimesi tagasi tööturule aidata. Nüüd aga selgub, et kui ühelt poolt ollakse diskrimineerimise ja sunnitud töö vastu, siis teiselt poolt justkui rahaliselt toetatakse sama nähtust. Viimane viitab selgelt puudulikule kontrollile.

Äripäev soovib, et see lugu koputaks südametunnistusele. Et ebapopulaarseid abivajajaid ei tõugataks hämarasse usulis-isemajandamiskuristikku. Et ettevõtja küsiks, mis on mustalt maksmise tagajärjed. Et riik ärkaks.

Autor: ÄP