Tööstuspargindus saab kümneseks

Tehnoparkide äri on Eesti ärimaastikul küllaltki uus nähtus - kui üle 50 aasta tegutsenud Keila Tööstuspark välja arvata, on see kinnisvarasegment Eestis vaid kümne aasta vanune," selgitas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht Peep Sooman. Arvestades vahepealset mitmeaastast kriisi, võib tehnoparkide arengut pidada tema hinnangul vägagi kiireks. "Üha enam ettevõtteid hindab sarnaste või oma tegevust toetavate firmadega külg külje kõrval tegutsemist, tootmis- ja laopindade puhul muutub aina tähtsamaks logistika ja hoone sobivus." Nii ennustab ta, et juba järgmise viie aasta jooksul näeme edukamate tehnoparkide laiendustöid, mida arendajad praegu veel passiivselt portfellis hoiavad.

"Hea tehnopark asub logistiliselt sobivas kohas ja seda nii klientide, äri kui ka seal töötava personali seisukohalt. Ühtne kontseptsioon, kommunikatsioonid, teed, taristu - need on märksõnad, ilma milleta me ei saa rääkida edukast tööstuspargist," kommenteeris OÜ Uus Maa äripindade vahendamise osakonna juhataja Fred Linnukütt. "Selliselt paiknevad näiteks Tallinna Tehnoparkidele kuuluv Tondiraba tööstuspark, Jüri, Rae, Mõigu ja Tänassilma tehnopark ning ka Paldiski ja Kiiu park."

Peamiselt on tehnoparkide kliendid Linnuküti sõnul väliskapitaliga ettevõtted, kes toodavad peaaegu kõik ekspordiks. "Kindlasti on paljudele üllatus, et Eestis toodetakse suurematele autotootjatele, nagu Volkswagen, Man, Audi jt, autoelektroonikat. Tootmisprotsess toimub siin, kuid kogu toodang läheb Eestist välja," lisas ta.

"On oluline, et ka Eestis aktiivselt mittetegutsevate ettevõtjate huvi tehnoparkide vastu on kasvamas. Ühelt poolt suureneb pidevalt Eesti usaldusväärsus majanduskeskkonnana, teisalt on eelkõige Põhjamaades väga tugev palgasurve, mis sunnib ettevõtjaid leidma soodsamaid lahendusi," lisas Sooman.

Lisaks ettevõtjaile on kinnistuid Linnuküti sõnul soetanud investeerimisfondid, kelle peamine huvi on stabiilne tootlus kinnisvara üürilt.