Veoportaalid pürivad logistikute abimeesteks

Mariliis Pinn 11. juuli 2011, 00:00

Selle aasta alguses alustas tegevust veoportaal.ee, eelmise aasta alguses tehti esimesed tehingud veokorraldaja.ee abil. Vedu24.ee alustas 2007. aastal.

Esimesena, 2007. aastal loodud vedu24.ee vedaja Marc Vokk selgitas, et portaali rajas ta sellepärast, et kunagi oli vaja transporti otsida ja sai saadetud välja kümneid e-kirju. "Portaalis saab ühe e-kirja saatmisega võtta korraga ühendust mitme vedajaga," selgitas Vokk ja lisas, et portaal kujunenud pisut rohkem vedajate suhtluskanaliks, kuigi algselt oli see mõeldud ikkagi transpordi hinna otsijatele. Vedu24.ee klientidest on Voki sõnul 60% transpordifirmad ise, ülejäänud vedusid otsivad mitteveofirmad.

"Kasutajate trend on kasvav," kinnitas Vokk portaalide kasvutrendi. 2007. aastal registreerus nende juures 300 kasutajad, mis 2010. aastaks oli kasvanud 2000ni. Päevas tehakse keskmiselt 500 päringut. "Meie kaudu otsitakse tavapäraseid vedusid, näiteks täiskoorem vaja vedada Tallinnast Oslosse jne. Eksootilisi marsruute, nagu Aafrikast Hongkongi, ei uurita."

Portaali Veokorraldaja ühe omaniku Veiko Suve sõnul abistab transpordiportaal pigem erakliente, kellel on veoteenust vaja, kuigi teenuse kasutajaid on seinast seina. "Otsitakse nii täiskoormaid kui ka osakoormaid, suuri ja väikesi vedusid jne."

Eestis alla 1000 kasutaja. Veoportaali omaniku Ilmar Metsmani sõnul on portaali kohta tulnud pigem positiivne vastukaja. "Näiteks ühel Jõgeva firmal oli Milanost traktor vaja ära tuua. Nende tavapärasel vedajal sealkandis autot polnud ja meie portaalist leidis ta kiiresti Saue firma, kellel oli auto läheduses. Paari tunniga laaditi traktor peale ja toodi Eestisse," tõi ta näite.

"Mul on tunne, et Eesti veonduses võiks olla umbes 300-500 kasutajat, kes võiks aasta lõpuks ka kõik meie kliendid olla," arvas värskeima portaali omanik. Erinevalt teistest on Veoportaal suunatud ettevõtetele ja seetõttu saavad seal registreeruda ainult äriühingud. Praegu on portaalil 250 kasutajat, kellest igapäevaseid 100 ringis. "Portaal on suunatud vedajale, kes saab sealt infot hankida. Näiteks üksikjuhile, kes ei pea siis tasuma logistiku või dispetšeri teenuse eest," selgitas Metsma. Samas soovitas ta kõigil vedajatel ja klientidel veoportaalil silm pea hoida, et ettevõtte efektiivsust optimeerida.

"Ka suured ekspedeerijad ja logistikafirmad teevad päringuid meie süsteemis, et saada parem pilt turul toimuvast," ütles ta ja lisas, et Veoportaal on kõigile vajalik abimees ja logistikute laualt leiba ei võta, vaid pigem toetab, kuna igal pool teevad lõpuks otsuseid ikka inimesed. "Meil on info ilustamata üleval. See hoiab vaieldamatult kulusid kokku."

Suvi leidis, et transpordivahenduskeskkonnad pigem täiendavad olemasolevaid logistikateenuseid, kui konkureerivad suurte ja traditsioonidega vedajate ning ekspedeerijatega. "Väljakujunenud logistikafirmad on teemas juba nii sees. Schenker on turul olnud 15 aastat ja temale me kannale ei astu. Meie portaal pigem toetab traditsioonilisi logistikateenuseid." selgitas Suvi.

Võib asendada ekspedeerijat. Voki meelest asendab lihtsamatel juhtudel portaal juba ekspedeerijat. "Kui tegu on standardsete liinidega, siis ei ole mõtet ju logistikutele ja ekspedeerijatele maksta," selgitas ta ja lisas, portaalidel puudub näiteks reaalajas suhtlemise võimalus ning keerukamad tehingud on siiski ekspedeerijate pärusmaa. "Kindlasti võiks portaalid sinna suunda areneda," lisas ta.

Portaalide puudusena mainis Vokk, et praegu ei ole veel võimalik tellijal eri liiki transporti kombineerida. "Oluline moment on, et seni ei saa üheski portaalis eri transpordiliike kombineerida. Vedu24.ee portaalis saab tellija öelda, mis kaupa kust kuhu vaja vedada, kuid eri transpordiliike valida ei saa," ütles Vokk.

Põhitöö kõrvalt Veokorraldaja portaali vedav Suvi sooviks, et portaal pakuks traditsioonilisele logistikale rohkem konkurentsi, kuid tunnistab isegi, et keerulisemat lahendust nõudvate muredega eelistab ta otse vedajatega ja ekspedeerijatega suhelda.

Metsma sõnul on Eesti vedajatel kohati liiga hea elu, kuna kliendid maksavad koormata sõidud kinni ja seetõttu ei ürita vedajad piisavalt kulusid optimeerida. "Suuresti sõidavad Eesti vedajad Skandinaavia vahet pendelmarsruute, puuduvad ringid näiteks Taani ja Saksamaa kaudu tagasi. Kurjad keeled räägivad, et vaid iga 2.-4. auto tuleb Skandinaaviast koormaga tagasi, kuna eksport on hea ja asjad peab sinna viima. Kliendid maksavad need tühjad koormad kinni ja loomulikult vedajad oma tegevusi ei optimeeri ja Veoportaali-sarnaseid lahendusi kasutada ei soovi," selgitas Metsma.

Välisturg meelitab. Vedu24.ee plaanib uuendusi, algatuseks Facebookiga integreerimist. Voki sõnul näeb ta tulevikikoostööd GPS-positsioneerimisfirmadega, et vedajad ja kliendid saaksid pidevalt kauba liikumisel silma peal hoida.

Veoportaal on vaid SEILECS (Smart and Effective International Logistics Environment for Cargo Services) OÜ-le kuulul katsepolügoon. "Plaanis on laieneda Kesk-Euroopa suunas, kuna sealne turg on hoopis avaram, siinne turg on ahtake," rääkis Metsma.

Veoportaalil on plaanis sügisel tulla turule uute toodetega. Millistega, seda Metsma veel avalikustada ei soovinud.

Jälgin transpordiportaalides liikuvat infot pidevalt. Kasutan, kuid koormaid olen sealt vähe võtnud. Pigem läheb portaalis vähempakkumise peale, aga on ka normaalseid pakkumisi. Portaalid on kohati parem veoturg kui suured ekspedeerijad, kelle hind on paigas ja vedajal väike sõnaõigus, samas pakuvad vedajad liiga väikest hinda.

Portaalid on väga head ja annavad juurde mõnele rohkem, mõnele vähem, aga toimivad. Otse kliendiga on targem suhelda. Tuleb jälgida kohalikke ja Euroopa portaale ning vedajad mailivad ka omavahel.

Igast sihtpunktis ei ole koormat, millega tagasi tulla, ja siis peab ise katsuma otsida. Samas oleks hea, kui portaalid areneksid sinna suunda, et kliendid paneksid koormad üles ja saaks ringi kokku panna.

Registreerisime paaris portaalis oma firma. Proovisime neid portaal kasutada, aga neist ei saanud meie igapäevatöövahendit. Peamiselt sellepärast, et nende portaalide andmebaasid on väga väikesed ja erinevad ekspedeerijad müüvad üht ja sama koormat maha. Samas on sellised portaalid vajalikud ja ka WETT Eesti OÜ kasutab mõnikord taolisi portaale, aga usaldusväärsemaid ja mitte Eesti omasid. Need on töö tegemisel meie jaoks abimehed, aga küll mitte uute kliente otsingu viis.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:56
Otsi:

Ava täpsem otsing