Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja skeemitamise porised jäljed püsivad pikalt
Tänane Äripäev kirjutab juhtumist, kus tuntud ja tunnustatud ettevõtja on oma majanduslike huvide ja tehingute kohta hämanud ning kaasaktsionäre ja avalikkust eksitanud.
Äripäeva arvates on uskumatu, et ettevõtjad endiselt alahindavad maine väärtust internetiajastul, kus porijäljed jäävad neid saatma veel aastateks. Äripäeva meelest peavad ettevõtjad lühiajalise kasu asemel mõtlema rohkem pikaajalisele perspektiivile.
Hämamine kui standard. Tüli Endel Sifi ja Anatoli Kanajevi vahel kütusefirma N-Terminal Grupp pärast on kestnud aastaid ning päädis paari aasta eest sellega, et väidetavalt müüs Siff oma osaluse välisinvestorile. Tegelikult olid 2009. aastal müüdud N-Terminali aktsiad kogu aeg Sifi kasuks panditud ning nüüd, kui tehing on n-ö tagasi pööratud, on Sifist saanud taas ettevõtte avalik enamusaktsionär. N-Terminali väiksemate aktsionäride sõnul pole Siff firma juhtohje kunagi käest andnudki.
Segase loo tipuks on Siff ise korduvalt väitnud, et ei ole N-Terminaliga enam seotud ja teema on tema jaoks minevik. Viimati tegi ta seda umbes kuu aega tagasi, avaldades seejuures kahtlust, et teda soovitakse mustata.
Poole kuu eest tuli ilmsiks, et eksmajandusministrist ettevõtja ja Hansapanga ühe asutaja Toomas Sildmäe ärid kisuvad kiiva ning ta on peitnud kinnisvaraarendusega tegelenud firmad Goodland Holding ja selle tütre Novatex Arenduse pärast ebaõnnestunult saneerimist offshore-piirkonnana tuntud Marshalli saartele. Kuigi Sildmäe enda sõnul on firmad müüdud ja unustatud, peab võlausaldajatega võlgade tasumisest kõnelusi endiselt just Sildmäe. Kusjuures sel korral on võlanõudjate hulgas Siff.
Eelmisel nädalal kirjutasime Eesti ühe suurema kartograafia- ja maamõõdufirma EOMAP tütarettevõte Georaster on pankrotist. Ettevõtte suuromanik Vello Solna kommentaare ega selgitusi ei andnud. Ka mitte selle kohta, miks vahetas ettevõte enne pankrotti korduvalt nime.
Sõnumit hinnatakse tegude, mitte sõnade järgi. Eelloetletud kolm juhtumit on vaid mõni näide viimase kuu jooksul päevavalgele tulnud skeemitamistest, kus ettevõtjad ise rikuvad oma mainet.
Iga kommunikatsiooniteooria õpiku üks esimesi õpetussõnu on - ära valeta. Kui Sifi väidetu isegi suure mööndusega jätta hindamata valeks, siis vassimiseks ja hämamiseks võib seda kindlasti nimetada. Samamoodi Sildmäe võlgade peitmist Marshalli saartele või Solna pankrotistuva ettevõtte nimemuutusi.
Kui tulevikus nimetatud ettevõtjad ületavad oma tegemistega uudiskünnise, siis tõenäoliselt mainitakse taustainfona ära ka eelnimetatud teod. Ja kui ei mainitagi, jäävad need igavesti veebiavarustesse huvilistele leidmiseks.
Peegelpildi sõimamisest vähe kasu. Selline hämamine ja peitmine ei õõnesta mitte ainult ettevõtja usaldusväärsust, vaid muudab ta kohati naeruväärseks. Kaitsereaktsiooniks on enda süü eitamine ja kellegi teise süüdistamine, kusjuures kõige lihtsamaks otseteeks on ajakirjandus. Viimatimainitu on siis vastavalt vajadusele süüdi nii äripartnerite tülis, saamatus majandamises kui ka ebaõnnestunud äriplaanis. Kuid peegelpildi süüdistamisest või valetamisest ja vassimisest ei ole suurt kasu, sest see ei tee tegusid olematuks. Küll aga lisab renomeele veel ühe pleki.
Autor: ÄP