Millest küll mõtleb minister Jaak Aaviksoo?

Esimesel septembril on üheaegselt veider, kurb ja nõutukstegev haridusminister Jaak Aaviksoo tegevus. On kaks võimalust: esiteks, Aaviksoo tegeleb järjekordselt teisejärgulise asendustegevuse, lihtsalt pseudoprobleemiga; või on minister pärit teiselt planeedilt ning Maarjamaa lihtsurelikul polegi võimalik teda mõista. Veel vähem hinnata.

Isiklikult kaldun arvama esimest. Sest Aaviksoo, kelle erakonna põhilubadus on tasuta kõrgharidus, soovib lisaks hakata maksma tudengitele toetust. Teisisõnu anda raha, et nad tasuta jagatud hariduse ikka vastu võtaks. Jah, Aaviksoo on esitanud plaani kui toetust vaesematele, kuid sel juhul on tegu ju sotsiaalprobleemiga.

Jätkem see vastuoluline, loogikavigadest kubisev ja absurdimaiguline Aaviksoo generaalplaan, vaadakem arve. Aaviksoo plaani kohaselt hakkaksid poole miinimumpalga ehk 140 euro suurust igakuist toetust saama üliõpilased, kes kuuluvad perekonda, kus sissetulek leibkonnaliikme kohta on 278 eurot. Et selliseid tudengeid on Päevalehe arvutuse kohaselt Eestis 17 500, kuluks neile aastas toetuse maksmiseks 24,5 miljonit eurot.

Mis on aga Eesti haridussüsteemi põhiprobleem? Süvenev õpetajate nappus. Argument, et küll ajaga kõik paika loksub, ei ole veenev. Eesti kooliõpetaja keskmine vanus läheneb 48 aastale ning see kasvab kiiresti. Noori ja andekaid õpetamine ei köida - pigem peletab, sest prestiiž on murust ja palk keskmisest madalam.

Statistikaameti andmeil moodustasid noored ehk alla 30aastased Eesti õpetajaskonnast vähem kui kümnendiku ja trend on langev. Ja kas keegi üldse sooviks teada meeste osakaalu õpetajate hulgas? See on 14% - sobib ELi rekordiks. Mitu korda soodsam ja tulusam on minna näiteks ministeeriumi referendiks.

Pedagoogi alammäär on tänavu 644,04 eurot. Maksuameti arvutusel oli keskmine brutoväljamakse 2011. aasta II kvartalis töötaja kohta 781 eurot. Tõstmaks pedagoogi alammäära maksuameti arvutatud keskmise palga tasemele, kuluks just needsamad 140 tudengile lubatud eurot. Kuid, kuna õpetajaid on Eestis alla 14 400, kuluks sellele kokkuvõttes ka pisut vähem raha.

Vastandamine on väär. Olen nõus, et on väär tudengeid ja õpetajaid vastandada, on kahetsusväärne, et haridusminister on seda septembri hakul oma prioriteetide seadmisega paratamatult teinud. Muidugi on Eestile olulised kõrgelt haritud kodanikud. Kuid, et tudengiks saada, tuleks esmalt põhikool läbida ja seejärel keskkooli kiigata.

Aga õpetajateta klassiruumides jääb sellestki väheks. Kaunist esimest septembrit.