Kohtunik Kunmani süüd ei suudetud tõendada kohtus

Samuti mõistis kohus tõendamatuse tõttu L. Kunmani õigeks kindlustuskelmuse katse süüdistuses. J. Kunmanile süüks arvatud kindlustuskelmuse katsele kaasaaitamise süüdistuse kvalifitseeris kohus aga ümber kelmusekatseks ning tunnistas ta selles süüdi. Kohus mõistis J. Kunmanile rahalise karistuse 320 euro ulatuses. Lisaks peab J. Kunman tasuma menetluskulude katteks 2486,11 eurot.

Leo Kunman on Harju maakohtu kohtunik, kelle ametikohustuste täitmine kohtunikuna on peatatud kuni tema suhtes kriminaalmenetluses tehtava lõpplahendi jõustumiseni, teatas Tartu maakohtu Põlva kohtumaja.

Kohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud käitumisega ei ole süüdistatavad kelmust toime pannud. Kelmuse koosseisu täitmiseks peab olema toime pandud pettus, mille tulemusena kannatanu sattub eksimusse ja teeb selle eksimuse tulemusena varakäsutuse, milleks antud juhul oli kahju hüvitamine. Antud juhul kindlustusjuhtum esines ning L. Kunman tegi kõik endast oleneva, et kindlustusandja saaks täita oma kohustusi – sõiduki üle vaadata ja kahju kindlaks teha. Poolte vahel esines võlaõigussuhe ning seda reguleerivate võlaõigusseaduse sätete järgi ei ole kahju hüvitamise eelduseks asjaolu, et tekkinud kahju oleks hüvitamise hetkeks täies mahus ka kõrvaldatud.

Samuti leidis kohus, et tõendatud ei ole L. Kunmani poolt  teise kindlustusjuhtumi puhul  juhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomine. L. Kunman esitas sõiduki kindlustusandjale ülevaatamiseks ning kindlustusandjal oli võimalik kahju suurus kindlaks teha. Kui kindlustusandjal tekkis kahtlus, et kõik auto vigastused ei ole tekkinud selle juhtumi tagajärjel, siis oli tema kohustus lepingu järgi teha kindlaks just selle juhtumi tõttu tekkinud kahju. L. Kunman ei teinud mingeid tegusid ega loonud ka tegevusetusega olukorda, mis oleks loonud kindlustusandjale ebaõiget ettekujutust. Teise juhtumi järgselt ei ole ta isegi kindlustusele esitatud teates kahjujuhtumist vigastusi kirjeldanud. L. Kunman ei vastuta selle eest, et J. Kunman remontija esindajana esitas valesid andmeid.

Kohus kvalifitseeris J. Kunmani tegevuse teise juhtumi järgselt  kindlustusandja eksitamises kelmuse katsena, kuna reaalset varakäsutust ei toimunud. Samas oli J. Kunman asunud toime panema selleks suunatud tegusid. Tema sellisteks tegudeks olid eelkalkulatsiooni esitamisele kindlustusfirmale ja kinnitamine, et esimese juhtumi puhul toimus remontimine ja värvimine. Selle mittetoimumine on aga kohtumenetluses uuritud tõenditega tõendatud. Kuna aga J. Kunman ei saa olla kindlustuskelmuse kuriteo subjektiks ning kohtus ei leidnud tõendamist L. Kunmani kui täideviija poolt kindlustuskelmuse toimepanemine, siis ei saa J. Kunmani tegu kvalifitseerida mitte kaasaaitamisena kindlustuskelmusele, vaid tegemist on kelmuse katsega.

Riigiprokuratuur  süüdistab L. Kunmani kelmuses ja kindlustuskelmuse katses ning J. Kunmani kelmuses ja kaasaaitamises kindlustuskelmuse katsele.

Süüdistuse järgi esitas L. Kunman 2. juulil 2009 kindlustusfirmale kahjuteate selle kohta, et 29. juunil 2009 toimus tema juhitud sõidukiga KIA Sorento Harjumaal Lagedil liiklusõnnetus. L. Kunman avaldas soovi kindlustushüvitise maksmiseks sõidukit remontinud OÜ-le Tomico, kelle nimel esitas arve J. Kunman. Süüdistuse järgi aga tegelikkuses kõiki arves märgitud remonttöid autole ei teostatud ja süüdistatavad said tasuna remondi eest alusetult varalist kasu summas 17 409 krooni.

Lisaks esitas L. Kunman süüdistuse järgi 11. jaanuaril 2010 kindlustusfirmale kahjuteate selle kohta, et 8. jaanuaril 2010 toimus tema juhitud sõidukiga KIA Sorento Harjumaal Tallinna ringteel liiklusõnnetus. L. Kunman avaldas soovi, et sõiduk remonditaks OÜ-s Tomico ja kindlustushüvitis makstaks nimetatud firmale. J. Kunman esitas OÜ Tomico nimel kindlustusfirmale auto taastamisremondi eelkalkulatsiooni. Süüdistuse järgi aga ei tekkinud sõidukile 8. jaanuari avariiga selliseid vigastusi, mis tinginuks eelkalkulatsioonis nimetatud remonttööde teostamist ja kindlustushüvitise maksmist. Samuti on süüdistuse kohaselt osa eelkalkulatsioonis nimetatud vigastusi tekkinud 2009. aasta juunis toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Teisena taotletud hüvitist süüdistatavad ei saanud, kuna kindlustusfirmal tekkis kahtlus, et neile on esitatud juhtumi kohta valeandmeid.

Süüdistatavate kaitsja vandeadvokaat Alar Urm leidis kohtuvaidluse käigus peetud kaitsekõnes, et süüdistatavad ei ole loonud kindlustusfirmale milleski väärkujutlust ega saanud alusetult kindlustushüvitist. Sõidukile olid liiklusõnnetusega tekitatud vigastuste remonditööd tehtud ning L. Kunman oli sõidukit vastu võttes remondikvaliteediga rahul. Kaitsja tõdes ka seda, et isegi siis, kui remonditööd ei oleks olnud tehtud, ei oleks saanud sõiduki vastuvõtmist kvalifitseerida kelmusena. Kindlustusandja kohustus maksta kindlustusjuhtumi puhul kindlustusvõtjale või remonditöökojale hüvitist remondikulude summas tuleneb võlaõigusseadusest ja sõlmitud kindlustuslepingust. Seda isegi sellisel teoreetilisel juhul, kui kindlustusvõtja loobuks enda sõiduki remondist täielikult. 

Kaitsja hinnangul ei pannud süüdistatavad toime ka kindlustuskelmuse katset. Neil puudus tahe kindlustusfirmat juhtumi asjaoludes eksitada. L. Kunman käitus nagu harilik kindlustusvõtja ning andis kindlustusandjale õige ja kogu teabe, mida paluti. Süüdistus ei viita kaitsja hinnangul ühelegi tema tegevusele ega tegevusetusele kindlustusfirmat vähimalgi määral eksitada. Ka J. Kunmani tegevus ei kvalifitseeru kaitsekõne järgi kindlustuskelmusena, vaid on tavapärane remondiettevõtja ja kindlustusandja vaheline asjaajamine.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates homsest. Kui otsus vaidlustatakse, teeb kohus motiveeritud tervikotsuse 4. novembriks.