Eestis meeste protsent kõrghariduses teistest väiksem

"Kuid seda ei tohiks käsitleda kui pingerida, kus tagapool olemine on ilmtingimata halb," märgib Leoma. "Eestiga sarnases olukorras on ka Rootsi ja Taani, kes on mitmes majanduslikus ja sotsiaalses pingereas maailma edukaimate riikide hulgas."

Blogi kirjutab, et meeste osatähtsus kõrghariduses otseselt ei määra riigi edukust. Euroopa riikides on põhihariduses üldiselt sooline tasakaal olemas, kuid juba keskhariduses hakkavad poisid minema kutseharidusse või tööturule ja kõrghariduses on enamikus riikides meeste osatähtsus väiksem.

Eeldatavasti on sooline segregatsioon teataval määral paratamatu, seisab statistikablogis. Euroopa Liidus on umbes 45% kõrghariduse omandajatest mehed, Eestis umbes 40%. Küsimus on pigem selles, kas me oleme 40%ga rahul. Sooline jaotus hariduses, kus kõrghariduses õpiks võrdselt nii mehi kui ka naisi, oleks eeldatavasti pigem kunstlik kui loomulik nähtus. Samas on vaja mõelda, milline on Eestile sobiv tasakaal ja kuidas seda saavutada.

Blogi kirjutab, et kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud.