Tallinna börs ärgu riigilt abi lootku

Volatiilsus ja rasked ajad aktsiaturgudel tähendavad sisuliselt seda, et lähiajal me Tallinna börsi rikastumist mõne riigifirmaga ei näe. Või on hoopis riigil raskel ajal moraalne kohustus hoida börsi elus ning just seepärast tuua mõni ettevõte OMX Tallinna koosseisu?

Põhjusi börsil olemiseks piisavalt. Esmalt võiks veidi selgitada, miks riigifirma omamine börsil on oluline. Esimene põhjus oleks see, et börsil oleks lihtsalt rohkem firmasid, sest mida rohkem kaubeldavaid aktsiaid börsil on, seda tugevam turg on.

Teiseks on riigifirmad tavaliselt suured ja tuntud ettevõtted, mis on kohalikele investoritele tuntud ning mille elust ja olust teatakse rohkem. Seega tunneksid inimesed selle firma aktsiaid ostes end kindlamini.

Kolmandaks on riigifirmad üldiselt prisked rahalehmad, mille aktsiaid omades saaksid investorid kenakesti dividende. Näidet pole ASi Tallinna Vesi eeskujul vaja kaugelt otsida. Lisaks neile kolmele on veel ridamisi väiksemaid põhjusi.

Riigilt abi loota ei ole. Kuid mis siis takistab meil riigifirmade aktsiatega kauplemast? Praegu on selleks eelkõige olukord ülemaailmses majanduses ja aktsiaturgudel. Investeerimiskliima on piisavalt nigel, nii et börsile minek kannab endaga kaasas palju küsimärke.

Kuid Eesti puhul on ilmselt veelgi suurem põhjus börsile mitteminemiseks vajadus püsiva rahavoo järele. Heaks näiteks on siin Eesti Energia, sest kergem on seda firmat enda kontrolli all hoida ja lüpsta seda rahalehma eelarve kulude katteks, mitte müüa head lehma maha. Täiesti hirmutav oleks mõelda, kui palju raha kuluks Tallinna TV arendamisele juhul, kui Tallinna Vesi veel linna ainuomandis oleks.

Kuid nali naljaks. Reaalsus on see, et Tallinna börsil pole praegu riigilt abikätt loota, seda mitmetel põhjustel. Kahjuks ei paista lähitulevikus, st lähima aasta jooksul, et keegi peale Joakim Heleniuse piimafarmi oleks valmis enda aktsiad Tallinna börsil noteerima. Ja piimafarm ei ole atraktiivne ettevõte investoritele.