Maksuvolinik: makse ei määra Brüssel

“Kui me oleme põhimõtteliselt nõustunud, et eelarvepoliitikat tuleb tihedamalt koordineerida… tuleb meil koordineerida ka eelarvepoliitika spetsiifilisi elemente ja maksud on üks elementidest,” ütles Šemeta reedel Tallinnas ajakirjanikega kohtudes. Volinik rõhutas, et oluline on teha vahet maksude harmoneerimisel ja maksupoliitika koordineerimisel.

Kaaperdamiskahtlus. Läinud nädalal, kui Euroopa Komisjon esitas oma majandusprogrammi 2012. aastaks, oli sellel esmakordselt juures ka maksupoliitikat puudutav osa. Kas see pole mitte hiiliv otsustamisõiguse kaaperdamine Brüsselisse valdkonnas, mis peaks olema liikmesriikide pädevuses?

Šemeta sõnul toob see dokument välja vaid valdkonnad, kus lähem koordineerimine võiks olla vajalik. “See ei tähenda, et konkreetse riigi maksusüsteemi hakatakse kujundama Brüsselis,” pareeris ta.

Komisjon pakub välja kolm tihedama koostöö valdkonda. Esmalt ühtlasema maksubaasi loomine, et riigiti oleks vähem erisusi, soodustusi ja maksemäärades tehtud erandeid. Teiseks ühine suund tööjõumaksude vähendamiseks, et soodustada Euroopas uute töökohtade teket, nihutades maksukoormat rohkem tarbimisele, varale ja keskkonnamaksudele. Kolmandaks koostöö maksudest kõrvalehoidmise tõkestamiseks.

Ansip: Eesti toetab maksubaasi ühtlustamist. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eesti huvitatud Euroopa Liidus eelkõige kaudsete maksude ühtlustamisest, maksubaasi ühtlustamisest ja erandite kaotamisest. Ansipi sõnul püsib Eesti üldine hoiak maksuküsimustesse muutumatuna: “Me pooldame paremat maksukoordineerimist ja maksustamise kvaliteedi tõstmist, mis toetavad majanduskasvu ja riigirahanduse kestlikkust.”

Samas rõhutas Ansip, et otseste maksude koordineerimine on õigustatud ainult siseturu toimimise huvides.

Reedel toimunud Ansipi ja Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemetaga kohtumisel olid eraldi kõne all komisjoni uuemad algatused.