Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paanika ennetamiseks ei piisa vaid usust, et seda ei juhtu

    2007. aasta veebruaris puhkes Lätis nn valuutapaanika, kui ühel nädalavahetusel otsustasid devalveerimishirmus inimesed ühtäkki oma lattides säästud teistesse valuutadesse vahetada.

    Valuutavahetuspunkte ümbritsesid järjekorrad ning raha sai otsa, mis justkui isetäituva ennustusena mõjus hirmude kinnitusena. Hiljem selgus küll, et tegu oli “õnnestunud” plaanilise paanikaga, mida levitati SMSde teel ning millega väikesulid püüdsid teenida vaheltkasu, kasutades ära hetkeolukorda ja mängides inimeste psühholoogial.
    Sama aasta novembris kordus paanika, küll väiksemas mõõdus, ka Eestis. Tõsi, peamiselt venekeelne elanikkond vahetas novembri viimase nädalavahetusega devalveerimishirmus üle 30 miljoni krooni enamasti eurodeks. Ka selle taga oli hüpoteetiline arutelu devalveerimise üle portaalis, mille autorid ajasid ise aktiivselt valuutavahendusäri ja tegelesid klientide investeeringute vahendamisega maailma aktsiaturgudel.
    Paanika kipub korduma. Nädalavahetusel algas Lätis pangajooks, kui peamiselt sotsiaalmeedias levinud hirmujutud pankrotist ajasid isegi öösel inimesi Swedbanki rahaautomaatidest raha välja võtma. Kuna aga klientide tulva polnud võimalik ette näha, sai sularaha automaatides lihtsalt otsa, mis omakorda taas kord kinnitas levitatud hirme. Kuigi nii pangast, finantsinspektsioonist kui ka isegi Rootsist kinnitati, et paanikaks pole põhjust. Tõsi, lätlaste hirm on mõistetav, kuna alles mõne aasta eest võttis riik üle pankrotistuva Parexi ja paari nädala eest läks likvideerimisele Snorase tütar Krajbanka. Seejuures viimasest jagati raha esialgu vaid 50 lati kaupa.
    Kas hirmudel on alust või leitakse Lätis juba algatatud kriminaalasjas kuulujuttude allikad, selgub ehk hiljem. Kuid kindlasti on see ilmekas ja hoiatav näide ka Eestile. Sest hirm euro ja pankade saatuse pärast on terav ka meil ning kui paralleel vähegi peab, võib sarnane pangajooksu stsenaarium täiesti vabalt korduda ka Eestis. Jah, võib-olla teises mõõdus või teises kohas, kuid siiski. Vaid usk, et seda kindlasti ei tule, ei aita paanikat kuidagi ennetada. Seda enam, et mõnes tõlgenduses on vaikne kullapalavik juba käes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: ürituste diplomaatia, turism ja kes usub ajatollat
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.