Paanika ennetamiseks ei piisa vaid usust, et seda ei juhtu

Valuutavahetuspunkte ümbritsesid järjekorrad ning raha sai otsa, mis justkui isetäituva ennustusena mõjus hirmude kinnitusena. Hiljem selgus küll, et tegu oli “õnnestunud” plaanilise paanikaga, mida levitati SMSde teel ning millega väikesulid püüdsid teenida vaheltkasu, kasutades ära hetkeolukorda ja mängides inimeste psühholoogial.

Sama aasta novembris kordus paanika, küll väiksemas mõõdus, ka Eestis. Tõsi, peamiselt venekeelne elanikkond vahetas novembri viimase nädalavahetusega devalveerimishirmus üle 30 miljoni krooni enamasti eurodeks. Ka selle taga oli hüpoteetiline arutelu devalveerimise üle portaalis, mille autorid ajasid ise aktiivselt valuutavahendusäri ja tegelesid klientide investeeringute vahendamisega maailma aktsiaturgudel.

Paanika kipub korduma. Nädalavahetusel algas Lätis pangajooks, kui peamiselt sotsiaalmeedias levinud hirmujutud pankrotist ajasid isegi öösel inimesi Swedbanki rahaautomaatidest raha välja võtma. Kuna aga klientide tulva polnud võimalik ette näha, sai sularaha automaatides lihtsalt otsa, mis omakorda taas kord kinnitas levitatud hirme. Kuigi nii pangast, finantsinspektsioonist kui ka isegi Rootsist kinnitati, et paanikaks pole põhjust. Tõsi, lätlaste hirm on mõistetav, kuna alles mõne aasta eest võttis riik üle pankrotistuva Parexi ja paari nädala eest läks likvideerimisele Snorase tütar Krajbanka. Seejuures viimasest jagati raha esialgu vaid 50 lati kaupa.

Kas hirmudel on alust või leitakse Lätis juba algatatud kriminaalasjas kuulujuttude allikad, selgub ehk hiljem. Kuid kindlasti on see ilmekas ja hoiatav näide ka Eestile. Sest hirm euro ja pankade saatuse pärast on terav ka meil ning kui paralleel vähegi peab, võib sarnane pangajooksu stsenaarium täiesti vabalt korduda ka Eestis. Jah, võib-olla teises mõõdus või teises kohas, kuid siiski. Vaid usk, et seda kindlasti ei tule, ei aita paanikat kuidagi ennetada. Seda enam, et mõnes tõlgenduses on vaikne kullapalavik juba käes.