Kuulutame ettevõtetele välja maksuvõlgade amnestia

Võlgade sissenõudmine teenib ettevõtlust abistavat funktsiooni – rahalised vahendid aidatakse vähese kuluga taas käibesse tuua. Sissenõudmise kunst ei seisne mitte rahanatukese kättesaamises, vaid oskuses panna võlgnik raha teenima, selleks et võlgnik suudaks võetud kohustusi katta. Seda, kes praegu suudab raha teenida, tuleb kätel kanda.

Kasutamata üks oluline võimalus, millest ettevõtjad juba mõnda aega mõtteid mõlgutavad. Riik peab täielikult või osaliselt välja kuulutama ettevõtetele maksuvõlgade amnestia. Elujõuliste ja makse maksvate ettevõtete maksuvõlg tuleb kustutada. Paremal juhul saabki maksuamet mingi osa maksuvõlast, aga reaalselt tähendab see ettevõtte surma. Maksuamet küll ajatab suhteliselt vastutulelikult maksuvõlgasid, kuid reaalsuses on parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Igasugune saneerimine ja võlgade ümberkujundamine ei tööta, on liiga kohmakas.Praeguses majandusseisus tuleks ettevõtteid täiendavalt kapitaliseerida, aga vahendeid kuskilt võtta ei ole. Pank annab käibevahendite likviidsuseks suure lunimisega laenu aga küsib tagatiseks füüsilise isiku käenduse. Nii seob ettevõtja iseenda heaolu ja oma pere heaolu äririskiga, mis on seotud üldise majanduskeskkonnaga ja mida ta ise mõjutada ei saa. Üldine majanduskeskkond halveneb ja äririski realiseerumine on väga tõenäoline, mis tähendab, et pank pöörab nõude füüsilise isiku ja tema vara vastu, aga see on otsetee sohu.

Igasugune riigipoolne ettevõtluse toetamine on puhas poliitiline demagoogia. Toetatakse ainult neid, kes rahajagamise parteile kõige lähemal on. Kui õnnestubki ausate võtetega sõelast läbi pugeda ja potentsiaalseks toetuse saajaks saada, peavad riigimaksud olema makstud, aga selleks raha ei ole – surnud ring. Miks ei võiks me hoolt kanda nende eest, kes meile praegu reaalselt makse maksavad. Peame olema suutelised teatud asjades kokku leppima olenemata sellest, kas oleme maailmavaatelt liberaalid, konservatiivid või sotsialistid.