Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome ametiühingujuht: ühendage kolm rinnet
Soome Ametiühingute Keskliidu juht soovitab Eestis luua sarnaselt Soomega süsteemi, kus kolmnurga ühes tipus on valitsus, teises tööandjad ja kolmandas töötajad, sest see aitab tuua ühiskonda kindlust.
Intervjuu Eestit külastava Soome Ametiühingute Keskliidu juhi Lauri Lylyga.
Eesti Nokiaks on peetud nõrku ametiühinguid. Mida Teie sellest arvate? Kui nüüd naljaga öelda, on ka Nokial oma ametiühing. Tegelikult pole õigustatud kahe riigi ametiühingute süsteemi võrdlemine.
Samas on Soomes tugevad ametiühingud, kuid Eestis mitte. Miks see nii on kujunenud? Soome konkurentsivõime võti seisneb selles, et ametiühingud on üks osapool otsustajatest. Kokkulepped sõlmitakse kõigi osapoolte vahel. Meil on moodustunud kolmnurk – valitsus, tööandjad ja töötajad. Näiteks sõlmiti kaks nädalat tagasi raamleping, mis hõlmab 94% kogu töötajatest. Soome valitsus aitas selle lepingu sündimisele kaasa. Leping on sõlmitud kaheaastaseks perioodiks, et tööandjad saaksid pikaajaliselt planeerida palkade suurust. See aitab vältida töötajate streike.
Kuna rahvusvahelisel tasandil on praegu turbulents, on vähemalt koduturu eelis see, et teatakse, mis tulema hakkab. Ka inimestele on see väga oluline, sest ebakindlus kaob.
Tänu lepingule teab ka Soome valitsus, mis tööturul toimub. Nii saab valitsus tööjõu- ja majanduspoliitikat suunata.
Milliseid soovitusi annate Eesti ametiühingute keskliidule? Soovitan, et Eestis loodaks samuti selline süsteem, kus kolmnurga ühes nurgas on valitsus, teises tööandjad ja kolmandas töötajad. See aitab pikaajalisi lepinguid sõlmida. Üksi on väga raske niisuguste tulemusteni jõuda.
Kellelt peaks tulema initsiatiiv? Loomulikult peaks initsiatiiv tulema töötajatelt. Tööandjad ja töötajad peavad jõudma ühisele arusaamisele. Kokkuvõttes on tarvis saada kõik osapooled üheskoos torti ehitama, et seda siis hiljem laiali jagada.
Kuidas aitaks Soomega sarnase süsteemi loomine kaasa Eesti arengule? Kindel on see, et Soomes on tänu ametiühingutele õnnestunud vähendada kõrge ja madala sissetulekuga inimeste palgavahet. See, et Eesti ametiühingud muutuvad tugevaks, on täiesti võimalik, kuid ma ei usu, et siia saab midagi importida. See peab teie ühiskonna seest välja kasvama.
Kas jälgite Eesti ametiühingute keskliidu tegevust? Jah, teeme nendega koostööd. Vahetame omavahel infot ja juba homme (täna – toim) on mul ka kohtumine Harri Taligaga (Eesti ametiühingute keskliidu juht – toim).