Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
HIV nõuabsadu miljoneid
HIV epideemia paneb koorma ka majandusele, Eestis ulatus HIV rahaline kahju aastail 2000–10 hinnanguliselt 188 miljoni euroni.
Täna esitleb poliitikauuringute keskus Praxis analüüsi "HIVi mõju majandusele ja tööandjate roll selle ennetamisel", kust selgub, et üleeelmisel aastal oli HIVga kaasnenud majanduslik koormus konservatiivsel hinnangul 44,8 miljonit eurot. Siia alla kuuluvad antiretroviirusravimite kulud, ravikulud ja kaudsed kulud. Neile tuleks lisada töövõimetuse ja töövõime languse tõttu sotsiaalkaitse süsteemile tekitatav koormus.
Otsesem mõju tööandjale ilmneb töötajate tervise ja töövõime kaudu. Keskmise palgaga töötaja toob tööandjale kahju väiksema töövõime tõttu – viis aastat pärast nakatumist on HIVga nakatunu töövõime vähenenud 75%ni. Seetõttu on ka tööandja seisukohast oluline tuvastada haigus võimalikult vara.Coca-Cola, Rimi ja Nordecon on ühed 11 koalitsiooni "Ettevõtted HIV vastu" kuuluvast ettevõttest.
Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink märkis, et HIV puhul on tegemist ilmselgelt tuntava mõjuga, mille suurust kahjuks siiski otse ei hoomata – side on ju pigem kaudne ning see teebki ennetamise raskeks. Vink märkis, et riik teeb juba üsna palju. "Kuid ega siis riik saa keskenduda vaid ühele probleemile. Tulekski kaasata ettevõtlusringkondi ning luua majandusruumis mehhanisme, mis suunaksid ka erasektorit senisest rohkem panustama ühiskondlikult kriitiliste valupunktide parandamisse," lausus ta.
Coca-Cola avalike suhete juht Baltimaades Evelin Ojamets on HIV teemaga olnud seotud alates Terve Eesti sihtasutuse ja koalitsiooni "Ettevõtted HIV vastu" loomise esimestest sammudest ehk 2007. aastast. Ta usub, et taolised uuringud on hädavajalikud, viimaks sõnumit HIV reaalsest olukorrast Eestis otsustajateni nii riigi- kui ka ettevõtlussektoris.
Rimi Eesti Food tegevjuht Anders Lorentzsoni sõnul liitus nende ettevõte koalitsiooniga sellepärast, et pikas perspektiivis avaldab selle teemaga mittetegelemine mõju ka ettevõtlusele.
Tema kinnitusel on uuringus toodud summad suured ning seda raha saaks kasutada riik näiteks majandustegevuse arendamiseks. Numbrid on üllatavad eriti Eesti tööealiste inimeste arvu arvestades.
Pikemalt loe Äripäevast.
Autor: Indrek Kald, Alyona Stadnik
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.