Mehed, kelle pärast kapo tegi kohvi välja

Kuid seda teenimatult, sest neil on siinsetes ettevõtmistes isegi suuremad panused mängus. “Me tahame jätta Eesti majandusse nähtava jälje,” lubab Hääle äripartner Igor Bidilo.

Kes on aga koos Häälega Eestis mitme suurprojekti taga olevad vennad Bidilod, kelle pärast on Hääl pidanud ka kaitsepolitseis selgitusi andmas?

Üks võrdlemisi vähe tähelepanu äratanud pressiteade 2009. aasta juulist: Alexela Oil laiendas aktsiakapitali, kaasates uue aktsionäri. See uus aktsionär on OÜ Baltic International Trading (BIT), mis omandab ettevõttes kolmandiku. Pressiteates selgitatakse, et firma on ülimalt tegus, suure kütuste hulgikaubanduse kogemusega, kuid Eesti siseturul ettevõte seni tegutsenud ei ole.

Ettevõtte taga on pressiteate järgi Alexela pikaajalised äripartnerid. Firma käive oli 2008. aastal 11,263 miljardit krooni, mis teeb praeguses vääringus 720 miljonit eurot, ja see tegusus pole kuhugi kadunud – BIT käive 2010. aastal oli 652 miljonit eurot. Alexela jaemüügiketist kuulub neile nüüdseks pool.

See ei ole ainuke Hääle nägu firma, kuhu uus investor värske rahaga 2009. aastal sisse tuli. Samamoodi investeeriti koos Bidilodega OÜsse Balti Gaas, mis tahab Paldiskisse püsti panna vedelgaasi terminali. Selle rajamine võib maksta kuni 400 miljonit eurot. Ka seal omavad nad poolt projekti arendavast ettevõttest. Samuti kuulub Kiviõli Keemiatööstuse ostnud Alexela Energiast neile Vene päritolu investoritele pool.

Samas ei ole seda, kes on selle Eesti mõistes ülimalt mahukat äritegevust arendava firma taga, avalikkus varem näinud. Näiteks kirjutas Hääle partnerite jälgi ajada üritanud Eesti Ekspress mullu septembris BIT kohta, et “selle pundi avalikkusele jälgitavad omandisuhted lõpevad ühes Küprosel registreeritud kompaniis”.

Üllatavad seosed. Tõsi ta on, sest BIT omanikuks on Eesti äriregistris märgitud Küprose ettevõte Cind Holding Limited. Küprose äriregistrist selgub, et selle ettevõtte taga on omakorda kaks teist Küprose firmat, mõlemad 50% suuruse osalusega – Potassa Holdings Limited ja Totalserve Consultants Limited. Esimesel neist, Potassa Holdingsil, on olnud kokkupuuteid idanaabrite gaasigigandi Gazpromiga.

Küprose firma oli segatud ühte korruptsiooniskandaali, kus Ungari nafta- ja gaasifirma MOL andis Horvaatia endisele peaministrile Ivo Sanaderile 2008. aastal väidetavalt 10 miljonit dollarit pistist, et saada eelist Horvaatia riigile kuuluva naftafirma osalisel erastamisel.

Et kahtlasesse skeemi segatud Potassa Holdings on seotud Gazpromiga, selgus mullu detsembris, kui selle avalikustas Ungari nädalaleht Heti V?lasz. Gazprom kinnitas, et nad on firmaga seotud, kuid nende seos tekkis alles 2011. aasta oktoobris ehk mitu aastat pärast väidetavad pistisejuhtumit.

Üllatav on leida Hääle äripartneritega seotud firmat sellisest kontekstist. Alexela omanikeringi kuuluvad SRÜ riikide ettevõtjad, samuti nende võimalik seos Gazpromiga, ongi huvitanud ka Eesti kaitsepolitseid. Valitsus soovis mullu hinnata, kas mõni Eestis kavandatav gaasiterminali projekt on Eestile julgeolekupoliitiline oht. Hääl käis seetõttu kapo ametnikega “kohvi joomas”, selgitusi andmas. “Ei ole miskit varjata,” ütleb Hääl telefonis, kui intervjuud kokku lepime. Ta pakub välja, et kohtuda võiksime ka Igor Bidiloga, BIT põhiomanikuga. Kohtumisel märgib Hääl, et kapo järeldused tausta uurimisel olid sarnased, mida Bidilo oli ise juba aastaid rääkinud.

“Kõik tahaksid Gazpromiga koostööd!” Bidilo selgitab, et Totalseve Conslutants ja Potassa Holdings on teenusepakkujad, kes asutavad firmasid ja keda saab kasutada n-ö osaluse hoidjana. Mõlemad firmad on asutanud ilmselt kümneid tuhandeid ettevõtteid. Seetõttu võib tõele vastata, et mingi ettevõtte, mida Gazprom kasutas, on asutanud Potassa Holdings. Teenusepakkuja on lihtsalt sama, selgitas Bidilo registritest ilmnevat seost Gazpromiga.

Bidilo sõnul pole Küprose kaudu äri ajamisel muud põhjust kui asjaolu, et see on efektiivne. “Küprose kaudu osaluse omamine on küllaltki mugav, kuna Küprose ja Venemaa ning Küprose ja Kasahstani vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping,” põhjendab Bidilo. Ka tal endal on Kasahstani pass, ehkki praegu elab ta Austrias ning osa nädalast töötab Eestis, samas Alexela peakontoris Rotermanni kvartalis Metropoli hotelli hoone 8. korrusel. Tal on Eestis tähtajaline elamisluba. Mis puudutab Baltic Internationali omanikeringi, siis Bidilo selgitab, et enamusosalus kuulub talle. Teised osanikud on Igor Bidilo vend Jevgeni ning kolmandana Aleksandr Grigorjev.

Gazpromiga neil suhted puuduvad, kahetseb Bidilo. “Gazpromiga me loomulikult hea meelega teeksime koostööd. Tohutu organisatsioon. Kõik tahaksid – leidke inimene, kes loobuks nende hangetest,” ütleb ta naerma puhkedes.

Heiti Häälega on nad äri ajanud kümmekond aastat, millest viimasel kolmel juba Alexela kaudu. “Me ei taha olla märkamatud, tahame teha midagi positiivset, investeerida Eestis. Tahame reaalselt nähtava jälje jätta siia riigi majandusse,” kinnitab Bidilo. Intervjuud Bidilo plaanidest Eestis saab lugeda järgmiselt leheküljelt.

Läbirääkimised Kiviõli ostuks kestsid 3 aastat

Mullu detsembris teatas Alexela Energia, et ostab 50% Kiviõli Keemiatööstuse OÜst. Sahinad sellest tehingust olid liikunud juba mõnda aega ja nüüd saab ka Heiti Hääl tunnistada, et läbirääkimised käisid tõepoolest pikalt.“Läbirääkimised kestsid tõusude ja mõõnadega ligi kolm aastat, selle aja jooksul muutusid ka ostutingimused oluliselt,” ütleb Hääl. Hind ise jääb endiselt konfidentsiaalseks.Enne läbirääkimisi Alexelaga üritas tehast ära osta Nikolai Reisman, kes hiljem Toomas Tammega lootusetult tülli pööras. Toona küsis Toomas Tamm tööstuse eest 3 miljardit krooni ehk 192 miljonit eurot. Äripäeva andmetel oli eelmisel aastal toimunud ostutehing suurusjärgus 32 miljonit eurot.Edasiste plaanide kohta Kiviõlis räägib Hääl, et esimese asjana tuleb keskkonnaküsimused lahendada. “Me ei saa öelda, et oleks erilisi üllatusi ilmnenud pärast ostu. See on selge, et esimene aasta kulub keskkonnaküsimuste lahendamisele, et teha ära see, mis eelnevatel aastatel on jäänud tegemata,” sõnab ta. Keskkonnaasjad on neile juba praegu peavalu valmistamas, kuna just seetõttu on Keemiatööstuse suhtes algatatud kriminaalasi. Samas tunnistab Hääl, et nemad said kriminaalasjast teada alles ajakirjanduse vahendusel. Ta kinnitab, et nad on ise prokuratuuri poole pöördunud, et vajadusel võimalik täiendav kahju ära hoida, kuid pole seni vastust saanud.Keskkonnaprobleemides Hääl Tammesid süüdistama ei kipu. “Olid objektiivsed põhjused – riik ei lahendanud tehase 2004. aasta alguses esitatud kaeveloa taotlust enne, kui tehase ressurss oli sisuliselt otsas. Mitte ükski eraettevõtja ei investeeri keskkonnakaitsesse, kui tal pole kindlust, mitu päeva tema äri veel kestab,” lausub Hääl.

“Tahame  jätta Eestisse nähtava jälje”

Heiti Hääle äripartnerid on Venemaa nafta- ja hotelliärimehed, kes ajavad Eestis äri Küprosel registreeritud ettevõtete kaudu.Järgneb intervjuu Igor Bidiloga. Intervjuu juures olid ka Heiti ja Marti Hääl.

Kellele kuulub BIT, mille omanikud on registreeritud Küprosel? Otsekohene vastus teie küsimusele on, et suurem osa BITst kuulub mulle, väiksemad osad minu vennale Jevgeni Bidilole ja Aleksandr Grigorjevile. Aja jooksul me kindlasti formeerime ettevõtete struktuuri ümber. Küprose kaudu osaluse omamine on küllaltki mugav, kuna Küprose ja Venemaa ning Küprose ja Kasahstani vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping. See võimaldab üsna avatult maksta dividende ning palju operatiivsemalt ning etteaimatava poliitikaga asutada ettevõtteid. Loomulikult me loodame, et varem või hiljem tuleb topeltmaksustamise vältimise kokkulepe ka Eesti ja Venemaa vahel, nagu see on olemas Eesti ja Kasahstani vahel.

Mingeid sidemeid teil Gazpromiga ei ole? Gazpromiga me loomulikult teeksime hea meelega koostööd. Tohutu organisatsioon. Kõik tahaksid (hakkab naerma)…, leidke inimene, kes loobuks nende hangetest. Gazpromiga meil kahjuks suhteid ei ole.Heiti Hääl Bidilole: Eesti meedias on küsitud, kes on see Alexela partner. Avalikult pole see teada, sest otsad viivad Küprosele. Ajakirjanikel on eksklusiivne võimalus näha elavat Igor Viktorovitši (naeravad), ta on siin tavaliselt igal neljapäeval ja reedel. Kas sul pass on kaasas?Bidilo: Jah (võtab passi välja ja näitab).Heiti Hääl: Tegemist on Kasahstani kodanikuga, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel.

Kuidas Te tutvusite Häälega? Kohtusime kümme aastat tagasi, 2002. aasta kevadel, sest meil oli vaja naftasaadusi eksportida. Oleme ettevõtlusega tegelenud 20 aastat. Alustasime nullist. 1992. aastal müüsime tünni bensiini, teenisime sellega raha. Siis ostsime juba kaks tünni bensiini ja müüsime maha.

Firma oli siis Evrokontrakt? Evrokontrakt oli suurem ettevõte, aga enne seda oli meil ettevõte nimega Aasia-Euroopa Liit. Müüsime diisliõli, masuuti, mida tollal hästi ei ostetud. Erinevalt bensiinist, millel oli tarbimine taga. Naftatehase juht ütles mitmele firmale: kes müüb halvasti mineva kauba maha, siis neile anname ka kauba, millega saab teenida. Pool puhaskasumist tuli tehasele anda. Kuna ülejäänud keeldusid tehasega kasumit jagamast, siis sõlmisime meie tehasega koostöölepingu. Edasi saime kõiki lepinguid sõlmida juba tehase nimel. Ehk me esindasime tehast, aga kaupa müüsime palju kõrgema hinnaga, turuhinnaga. Juba esimesel aastal teenisime hulga raha. Seejärel hakkasime eksportima. Koostöö oli Leedus, Lätis. Eestisse jõudsime viimases järjekorras.

Te olete ise Kasahstanist pärit? Ma sündisin Karagandas.

Vend elab Moskvas? Ta elab Moskvas, aga on ka Karagandast pärit. Venemaa ja Kasahstani kodakondsust jagati 1991. aastal nii, et kuhu keegi oli sisse kirjutatud, selle sai. Ma ei ole sellest praegu sugugi kaotanud. Kasahstanis on dividendidele viie-protsendiline tulumaks. Kujutate ette, viis protsenti! Kuidas saab mitte maksta makse! Käibemaks on 12 protsenti. Fantastika!

Mis plaanid teil Eestis on? Me ei taha olla märkamatud, tahame teha midagi positiivset, investeerida Eestis. Tahame jätta siia majandusse reaalselt nähtava jälje. Projektid on meil ambitsioonikad. LNG-terminali puhul on tähtis, et seda ei politiseeritaks.

Kas Teie arvates alandab LNG-terminal gaasi hinda? Sellele küsimusele tuleb läheneda etapiviisiliselt. Kui midagi ei tee, siis hind ka ei alane.

Mis plaanid on teil keemiatehasega Kiviõlis? Keemiatehas…seda on küll palju öeldud. Kui seal keegi midagi kokku keerab (himitšit), siis …. (naeravad).

Te olete seal käinud? Jah. Tehas avaldab muljet, aga selles plaanis, mis seal tehti kuni 1940ndate aastateni. Hilisem ei avalda eriti muljet. Me oleme tegelenud üsna sügavuti nafta töötlemisega ning meil on projekt, mis on seotud nafta töötlemisest tekkiva naftakoksiga. Loodame, et meie partnerlus Heitiga annab võimaluse laiendada meie projekte USAs. USA on suurim naftakoksi tootja. Kui Venemaal toodetakse kaks miljonit tonni, siis USAs 70 miljonit tonni. Küsitakse, miks Eesti impordib naftatooteid, kui endal on olemas põlevkiviõli. Et miks ei võiks seda ümber töödelda. Küsimust ei saa aga nii püstitada, et olgu kas või halb toode, peaasi, et oma. Küsimus tuleb püstitada nii, et mitte lollilt müüa seda toodet, vaid kuidas sellele lisada väärtust.

Näete selles potentsiaali? Me näeme, õpime seda praegu tundma. Arvan, et poole aasta pärast anname ka konkreetsetest asjadest teada. Põlevkiviõli on hinnaline toode ja selles on palju aromaatseid süsivesinikke.

Samas on tehnoloogia seal üsna vana? See on vana. Meie eesmärk on, et õlis oleks üha vähem ja vähem orgaanikat. Seepärast tuleb tehnoloogiat vahetada. Küsimus on ka, kuidas põlevkiviõlist teha palju suurema väärtusega toodet. Standardne lähenemine naftatoodete tagaajamiseks siin ei kõlba. Seesama naftakoks, millest me rääkisime. On koksi, mis maksab 30 dollarit tonn, ja on koksi, mis maksab 2000 dollarit tonn. Viimast teevad jaapanlased ja Venemaa ostab seda sisse. Ei suudeta ise teha, kuigi selleks on valitsuse ülesanne.

Teil on ka kogemus akrüülhappe tootmisel? See oli investeerimisprojekt. Oli tänapäevane Jaapani tehnoloogiaga tehas, mis vaevu-vaevu töötas, polnud efektiivne. Samas oli tehas SRÜs monopoolses seisus ega maksnud palju. Miks mitte see osta, kui nagunii ilmub lõpuks omanik, kellele seda on vaja. Huvitav äri oli, müüsime selle eelmisel suvel Siburile.

Kui palju on vaja Kiviõli tehasesse investeerida? Sellele tuleb vaadata kompleksselt. Meie huvides on tootmise suurendamine ja efektiivsus ning keskkonnale tehtava kahju vähendamine. Teate sõiduautot Žaporozets? See on odav, maksab vähem kui talle külge pandav katalüsaator. Siin ongi vastus teie küsimusele, investeering peab olema tasakaalus. Kui välja töötada tehase arenguplaan võimsuse ja efektiivsuse kohta, siis see on seotud keskkonnaalaste nõuetega.

Kas teil on huvi ka Leningradi oblastis olevate põlevkivivarude vastu? Huvi meil on. Midagi vormistatud ei ole. Kui me hakkasime selle teemaga tegelema, saime negatiivse tagasiside, et see on väga keeruline. Kiviõli tehasega saime aga spetsialistid, kes teavad, kuidas käib töö põlevkiviga. See info, mis meid varem hirmutas, on praegu arusaadavam. Esialgu me ei lähe seal kohaliku võimuga kohtuma, sest meie ettevõtte maine on selline, et kui me milleski juba läbi räägime, siis me selle ka ära teeme. Aga enne seda tuleb endale asjad selgeks teha, muidu on pärast raske taganeda.

Mida äri ajamiseks on vaja? Ideed on vaja. Kõige hullem, kui enamik rahast tuleb maa seest võetud ressursist. Inimeste sissetulekud peavad kasvama tootlikkuse kasvust, aga mitte naftamüügi suurenenud tuludest. Need ei ole reaalsed tulud ja inimesed muutuvad laisaks. Kui oled näljane, siis ka mõtled, kuidas midagi teha. Üks mu Ameerika tuttav pakkus 1990ndate alguses, et Igor, hakkame joogivett pudelisse panema. Teate, mis ma talle ütlesin? Kas sa oled loll, vesi tuleb tasuta kraanist, kes seda ostab (hakkab naerma)?! Aga tema teenib sellist raha praegu! Siin ongi vaja kreatiivsust.

Mis Teile Eestis olles on silma jäänud? Restorane on teil palju, hinnad on madalad. Kuu Moskvas elamise raha eest saaks Eestis aasta aega elada. Hotelliäris on teil suur konkurents. Swisshotell talvel, 80 eurot koos hommikusöögiga… kuhu veel! Moskvas maksab ööpäev sellises Swisshotellis 1000 USA dollarit. Kui me puutusime ettevõtete asutamisega kokku, oli hämmastav, et ettevõtte saab registreerida poole tunniga, ja juba oledki ärimees.

Põder lubas pitsitada

Heiti Hääle nimi jookseb läbi ka neljaks aastaks vangi mõistetud endise kaitsepolitseiniku Indrek Põdra kohtutoimikust. Põder lubas politseiametnikuna aidata nõuda Heiti Hääle firmalt võlga ning alustada Hääle firma suhtes kriminaalmenetlust.2011. aasta talvel otsisid Kasahstani firma PetroKazakhstan esindajad õigusabi ja inkassoteenust pakkuvatelt Eesti firmadelt abi, et nõuda Heiti Häälega seotud ettevõttelt AS Holber Trade tagasi võlga summas 2,348 miljonid dollarit. Holber Trade rentis vaguneid Venemaal ja hiljem Kesk-Aasias ning lõpetas tegevuse 2010. aastal.Indrek Põder soovis, et PetroKazakhstan loovutaks nõude ASi Holber Trade vastu Ats Pärnastega seotud OÜ-le Capital Inkasso. Põder lubas omakorda anda nõu võla kättesaamiseks. Põder soovis abi eest saada ettemaksuna 10% võlgnevusest ehk 234 850 dollarit.Vastutasuks lubas Põder aidata kapo töötajana Kasahstani firmal Holber Trade’ilt võlga tagasi nõuda ja lubas aidata alustada kriminaalmenetlust Holber Trade’i ja selle juhtide suhtes. Põdrale soovitud tasu ei makstud.2011. aasta mais alustas firma PetroKazakhstan Holber Trade’i suhtes pankrotiprotsessi. Kohtuvaidlus on lõppenud. Esimese ja teise astme kohus otsustasid, et Holber Trade’i vastu esitatud võlanõudel pole alust.

 

Artiklit tehes jõudis Äripäevani info, et olete müümas Alexela jaeketti. Kas see vastab tõele?

Heiti Hääl, Alexela üks omanikkeHuvitav, kust sellised kuulujutud küll tekivad, konkreetseid huvilisi pole ja mingeid läbirääkimisi ei peeta. Kindel on see, et kõik ettevõtted on õige hinna eest alati müüa. Meil aga praegu konkreetset müügiplaani küll ei ole, kuigi meil on praegu palju äriplaane, kus omakapitali tootlus oluliselt kõrgem kui Eesti kütuse jaemüügituru “kõik maksud makstud” segmendis.

 

BIT käes pool Alexelast

Alexela Oili osanikud, protsentides

Alexela Energia 28Omanikud 50% Heiti Häälele kuuluv Kadaka Kinnisvara ja 50% OÜ Boromir (50% Ilja Trahtman, 50% Kadaka Kinnisvara).vennad Bidilod ja Grigorjev äriregistri järgi Alexela Energia omanikud ei ole, tegelikult kuuluvad nad omanikeringi. Igor Bidilo ja Grigorjev on ka Alexela Energia nõukogus.Ostis eelmise aasta lõpus ära poole Kiviõli Keemiatööstusest. Pool ettevõttest jäi Toomas ja Raivo Tamme kontrolli alla.Äripäevale on vihjatud, et Häälelt soovitakse osta kütuse jaeäri ja Paldiski vedelgaasiterminali projekti. Tehinguteni pole aga veel jõutud, sest Hääl küsib liiga kõrget hinda. Tanklaketi võimaliku ostu vastu tunnevad huvi Venemaa ettevõtjad, kelle heaks “luuravad” sobivaid investeerimisobjekte IRLiga seotud ekspoliitikutest ettevõtjad.

Vene nafta- ja hotelliärimehe Igor Bidilo suurosalusegaBaltic Intrernational Trading OÜ (BIT) 50omanik Cind Holding Limited (Küpros), millest 50% Totalserve Consultants Limited  ja 50% Potassa Holdings Limited.

Majandustulemused, mln €2008, 2009, 2010müügitulu 716, 601, 652kasum 1,6, -0,6, 8

osalused Eesti ettevõtetesBalti Gaas 45%Pakrineeme Sadama OÜ 50%IT Sphere OÜ  100%

 

Igor ja Jevgeni Bidilo

Juba 1990ndate alguses ettevõtlusega alustanud vennad ning nende äripartner Aleksandr Grigorjev rikastusid Baškiiria naftatehastega seotud vahendamisskeemides.Bidilodele ja Grigorjevile kuulub Baškiiria pealinnas Ufaas resideeruv ATEK, mis asutati 2001. aastal. Ettevõtte kodulehel on kirjas, et naftatöötlemise turul ollakse üks edukamaid ja stabiilsemaid ettevõtteid. Konkurendid rääkisid samal ajal Venemaa pressis, et vendade Bidilode äri sai kõva kiirenduse tänu sõprusele tollase Baškiiria presidendi Murtaza Rahimovi poja Ural Rahimoviga. Kohalikes nafta töötlemise tehastes oli vaja nafta ümbertöötlemiseks omada kvoote ning seda tutvused kõige kõrgemal tasemel ka tagasid.Kuid see äri lõppes ära, kui 2009. aastal ostis Baškiiria naftatöötlemistehased Ural Rahimovi kontrollitud investeerimisfondidelt 2,5 miljardi USA dollari eest Vladimir Jevtušenkovi suurosalusega finantskorporatsioon SISTEMA ja seniste vahendajatega sõlmitud lepingud lõpetati.Jevtušenkovi naine on mõningate allikate järgi Venemaa rikkaima naise Jelena Baturina õde. Jevtušenkovi enda vara väärtuseks hinnati 2011. aastal 7,7 miljardit USA dollarit.Bidilod keskendusid nafta ja naftasaadustega kauplemisele. Koostööd tehakse paljude tuntud naftakompaniidega. Teine suur Bidilode ja Gri­gorjevi ärisuund on kinnisvaraarendus. ATEK gruppi kuuluv Kesco plaanib 2015. aastaks ehitada viis hotelli, enam kui 700 toaga, Krasnodaris, Novorossiiskis, Peterburis ja Ufaas. Selleks kulub 216,6 miljonit dollarit. Lisaks ehitatakseVenemaa suuremates linnades kortereid ja ärikeskusi.2009 kuulus ATEK gruppi 32 Venemaal, Eestis, Küprosel ja Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõtet. Igor Bidilole kuulub ettevõttest 75%, vanemale vennale Jevgeni Bidilole 15% ning Aleksandr Grigorjevile 10%.

Bidilod on kätt proovinud veel nii sigarettide kui ka akrüülhappe tootmises. 2007. aastal ostis ATEK osaluse Peterburi tubakavabrikus Nevo Tabak, kolme aasta pärast müüdi see aga maha ettevõtte peadirektorile ja aktsionärile Oleg Amiranovile. Samuti oli neil SRÜ ainuke akrüülhapet tootnud tehas Akrilat. Selle ostis neilt Sibur Holding, tehingu suuruseks hinnati 100 miljonit USA dollarit.Eelmisel aastal jäi ATEK-l maaklerfirma MF Global pankrotipessa 7,5 miljonit dollarit.

Jevgeni Bidilo ja Grigorjev on äriregistri järgi Paldiski linna elanikud. Nad on koos veel 12 venemaalasega osanikud osaühingus Deepwater Capital. Tõenäoliselt aitas see osalus saada Eestis elamisluba.