Grexit. Triljoni euro pokker

Ka Euroopa Keskpank ja Bundesbank leiavad, et Kreeka lahkumine euroalalt oleks juhitav protsess. Kreeka püüab ähvardada ja blufib, et Euroopa kannataks kohutavalt, kui Kreeka euroalalt lahkub.

Paraku tundub, et kõik blufivad. Ei paista Euroopa olevat valmis Kreeka euroalalt lahkumiseks ning Kreeka võib enda rolli selles mängus tõsiselt üle hinnata. Praegused meeleolud väljendavad tüdimust ja frustratsiooni – mis siis, kui Kreeka lahkub, ongi parem, lõpeb ära see pidev jalaga plekkpurgi tagumine mööda tänavat. Kreeka inimestel on kõrini majanduse allakäigust, vajadusest maksta makse ning elatustaseme langusest. Euroala riikide inimesed aga küsivad, mis pagana imeasi see Kreeka on, kuhu võib lõputult raha loopida, kuid mis ei suuda tänapäevase riigina toimida. Põhiküsimus on see, millised ikkagi oleksid Grexiti tagajärjed. Kes kannab kahju?

Pangalobigrupp hoiatab. Pankade lobigrupi, Washingtonis tegutseva IIFi direktor Charles Dallara ütles Bloombergile antud intervjuus, et kui Kreeka lahkub euroalalt, siis on Euroopa Keskpank maksujõuetu. Euroopa jaoks on sellisel puhul esimene tegevus Euroopa Keskpanga viivitamatu rekapitaliseerimine.

Kreeka eurost lahkumise tagajärjed on hindamatud ning tõenäoliselt ületavad need ühte triljonit eurot, seletas Institute of International Finance’i tegevdirektor.

“Need, kes arvavad et Euroopa ja laiemalt maailma majandus on tõesti valmis Kreeka euroalalt lahkumiseks, võiksid taas mõtlema hakata,” ütles ta.

Euroopa Keskpangal on Kreeka riski topelt võrreldes keskpanga kapitaliga, ütles Dallara. Kui Kreeka lahkub, ei ole keskpank enam võimeline pakkuma likviidsust ning stabiliseerima euro­ala finantssektorit.

See triljon eurot oleks kõigest kaotus Kreeka lahkumisest, arvestamata mõju teiste riikide kapitaliturgudele ning intressikulude tõusu. Kui Kreekale läheks euroalalt lahkumine odavaks, tekiks ka teistel raskustes riikidel tahe seda sama teha ehk maksejõuetus pluss euroalalt lahkumine.

Kuigi euroalalt lahkumise tagajärjed oleksid katastroofilised ka Kreekale, saaksid nad pöörduda tagasi oma tavalise eluolu juurde, trükkides ohjeldamatult raha, ajades üles inflatsiooni ja lastes raha väärtusel kukkuda. Sellisel juhul on kõikvõimalikud heaoluühiskonna kulud kaetavad üha odavnevas rahas. Samuti saaks läbi devalveeruva drahmi korda Kreeka hinnapõhise konkurentsivõime eksporditurgudel. Kreeka kodumajapidamised tunduvad olevat küllalt hästi valmistunud riigi euroalalt lahkumiseks. Raha on võetud välja kohalikest pankadest ja veetud füüsiliselt üle riigipiiri või üle kantud välismaal asuvatesse pankadesse. Ka on võetud kontodelt välja sularahaeurod ja pandud need pangas renditud hoiulaegastesse. Kui drahm nõrgeneb euro vastu, siis on neil jätkuvalt säästud suhteliselt soliidses rahas, mis ei ole Kreeka maksujõuetu pangandussüsteemi ega maksujõuetu valitsuse ettearvamatute otsuste küüsis.

Hiljutised Kreeka valimiseelsed küsitlused näitavad eri uuringute puhul erinevaid võitjaid ehk kreeklased ei ole otsustanud. Neil on tekkinud selline õnnis unelm, et ega säästukava ei peagi ellu viima ega kannatama, kuid euro jääb neil ikka käibivaks.

Nagu öeldakse, sa ei saa merel muuta tormi ega tuule suunda, kuid sa saad juhtida oma paati. Samas seisus on euroala ja ka Eesti investorid ning säästjad. Me ei ta, kas Kreeka lahkub, ja kui see juhtub, siis me ei tea, mis on selle tagajärjed. Pigem on need ilmselt katastroofilised kui vähese mõjuga. On ka võimalus, et säilib senine olukord – Kreeka jääb euroalale raha laristama, mida neil ei ole, kuid mida neile jagatakse abipakettides ja Target2 finantseerimise kaudu ka juhul, kui nad ei täida kokkulepitud tingimusi.

Kuidas kaitsta? Investoritel on võimalus viia oma varad teistesse valuutadesse, selle asemel, et neid hoida eurodes, võttes sellega valuutariski, mis hakkab negatiivselt mõjuma, kui euro tugevneb. Intressitulu on igal juhul madal. Võiks ka kaaluda finantssektori aktsiate lühikeseks müüki, sest kui Kreeka lahkub, saavad ka euroala ja mujalgi asuvad pangad löögi. Euroopa finantssektori aktsiaindeksile on tehtud lühike börsil kaubeldav fond, mille osak liigub vastassuunas indeksi liikumisele. Kui finantssektori aktsiad langevad, siis selle fondiosaku hind tõuseb. Negatiivne on aga see, et seal püütakse jäljendada päevasiseseid muutusi, mistõttu pikaajaliselt ei pruugi see instrument liikuda soovitud ulatuses. Fondiosakuga saab tehinguid teha näiteks Saksamaal, kus selle sümbol on XS7S.

Börsil on kaks keskpanka. Ja siis on meil veel olemas börsidel Kreeka ja Belgia keskpankade aktsiad. Belgia keskpanga Banque Nationale de Belgique aktsia on tänavu kukkunud 36%. Kuigi panga 6,75% dividenditootlus näib atraktiivne (ex-dividend 31. mail), tähendaks Euroopa Keskpanga võimaliku kapitaliseerimise nõue seda, et kohalikud keskpangad peavad kapitaliseerima Euroopa Keskpanga ning vajavad selleks ka ise aktsionäridelt lisaraha.

Teine börsil olev keskpank on Kreeka Bank of Greece, mis muutuks euroalalt lahkudes maksujõuetuks ning jääks Euroopa Keskpangale tohutult eurosid võlgu.