Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Grexit - triljoni euro pokker
Kreeka võimalik lahkumine euroalalt ehk Grexit meenutab suurt europokkeriturniiri.
Euroopa poliitikud annavad mõista, et Kreeka võib olla sunnitud euroalalt lahkuma ning et selleks ollakse paremini valmistatud kui paar aastat tagasi, kuna meil on päästefondid EFEF ja ESM. Ka Euroopa Keskpank ja Bundesbank leiavad, et Kreeka lahkumine euroalalt oleks juhitav protsess. Kreeka püüab ähvardada ja blufib, et Euroopa kannataks euroalalt Kreeka lahkumisest kohutavalt. Paraku tundub, et kõik blufivad. Ei paista Euroopa olevat valmis Kreeka euroalalt lahkumiseks ning Kreeka võib enda kätt selles mängus tõsiselt ülehinnata. Praegused meeleolud väljendavad tüdimust ja frustruatsiooni - mis siis, kui Kreeka lahkub, ongi parem - lõpeb ära see pidev plekkpurgi tänavat pidi jalaga edasi löömine. Kreeka inimestel on kõrini majanduslangusest ja vajadusest maksta makse ning elatustaseme langusest. Euroala riikide inimesed aga küsivad, et mis pagana imeasi see Kreeka on, kuhu võib lõputult raha loopida ja mis ei suuda kaasaaegse riigina toimida. Põhiküsimus ongi see, millised ikkagi oleksid Grexiti tagajärjed. Kes kannab kahju?
Pankade lobigrupp, Washingtonis tegutseva IIFi direktor Charles Dallara ütles Bloombergile antud intervjuus, et kui Kreeka lahkub euroalalt, on Euroopa Keskpank maksujõuetu. Euroopa jaoks on sellisel puhul esimeseks tegevuseks Euroopa Keskpanga viivitamatu rekapitaliseerimine.
Kreeka eurolt lahkumise tagajärjed on hindamatud ning tõenäoliselt ületavad need ühte triljonit eurot, seletas Institute of International Finance’i tegevdirektor.“Need, kes arvavad et Euroopa ja laiemalt maailma majandus on tõesti valmis Kreeka euroalalt lahkumiseks võiksid taas mõtlema hakata,” ütles ta.
Euroopa Keskpangal on Kreeka riski topelt võrreldes keskpanga kapitaliga, ütles Dallara. Kui Kreeka lahkub, ei ole keskpank enam võimeline pakkuma likviidsust ning euroala finantssektorit stabiliseerima.
See triljon eurot oleks kõigest kaotus Kreeka lahkumist arvestamata, mõju teiste riikide kapitaliturgudele pääsu ning intressikulude tõusuta.
Loe pikemalt tänasest paberlehest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.