Gerd Kanteri kaheksa võiduni viivat reeglit

See oli esimene põhimõte, mille Gerd Kanter sõnastas. Ta ise on praegu EBSi magistriõppes, kuulitõukaja Raivo Toompuu õpib majandusarvestust, kettaheitja Märt Iisrael logistikat. „Diplomi saamine näitab järjepidevust,“ ütleb Kanteri mänedzher Raul Rebane. „Enamikust neist, kes jätavad kooli pooleli spordi nimel, ei tule ka korralikku sportlast.“

Ühekordne pingutus ei vii kuhugi, pigem tasub treenida kas või tund korraga, aga see-eest kuus korda nädalas. Varem või hiljem edu saabub. Gerd Kanter on seitsme aasta jooksul teinud 4000 korda trenni, kokku 10000 tundi, 104000 heidet, viibinud 70treeninglaagris.

„Mul on käes uuringutulemused, mis näitavad, millest sõltuvad õpilaste tulemused reaalainetes. Kõige olulisem tegur on kord,“ ütleb Raul Rebane.

Ehk tähtis pole ainult tulemus, vaid ka protsess, kuidas sa selleni jõuad. Ka see peab tore olema. Kui protsessi käigus puudub hea sisemine tunne, siis on väga raske edu saavutada. Kui Gerd Kanter poleks kaheksa aasta jooksul sellest tegevusest rõõmu tundunud, poleks neid numbreid olnud.

Aasta 2005, Helsingi kergejõustiku MM. Gerd Kanter juhtis kettaheitevõistlust viimase katseni, siis läks võit käest. „Olen harva nii rõõmus olnud. Sain aru, kui meeletult palju lihtsamaks see kaotus olümpiavõidu saavutamise teeb,“ rääkis Rebane. „Gerdi iseloomu tundes teadsin, et nüüd ta läheb metsikuks. Nii et mõelge kaotusele kui kontseptsioonile.“

Gerd ei varja: et jõuda nr 1 staatusse, tuli päris palju kaotusi alla neelata. Esimesest 44 võistlusest kaotas ta Aleknale 43. Aga just need kaotused on teda tõuganud edasi treenima veel tugemavalt, veel rohkem. „Kaotus on elu osa, ükskõik, mida me ka teeme. Ent kui üks uks sulgub, võib avaneda teine, ja selle taga on midagi hoopis paremat,“ arutleb ta ise.

Kui Gerd seadis seitse aastat tagasi endale 70 meetri eesmärgi, oli tal sellest 13 meetrit puudu. Paljud halvustasid, et mees pole veel 60 meetritki täis saanud, ja juba latt nii üleval. Gerd ise arutleb nõnda, et kui eesmärk on väga kõrgele tõstetud ja sa jõuad ainult poolele teele, oled ikkagi kusagile välja jõudnud. „Eesmärk ei ole see, mida kõik saavutavad. Eesmärk on see, mida keegi ei ole saavutanud,“ ütleb ta.

Kui algne eesmärk täidetud, tuleb võtta järgmine.

Gerdi esimene konflikt treener Hafsteinssoniga, kelle Rebane oli tänu oma meediakontaktidele Islandilt leidnud, tekkis veel enne, kui koostöö alata jõudis. Keskkoolist ja ülikoolist pesitses Gerdi sees veel veendumus, et ta teab kõike. „See ei ole õige treeningprogramm,“ raius Gerd treenerile. „Kangi, kangi tuleb teha!“

Aga ta ei osanud näha seda suurt pilti, mida nägi treener. Ta ei näinud neli-viis aastat ette.

Raul Rebane kiidab tiimi liiget Mihkel Zilmerit ning on veendunud, et toitumine on tuleviku spordis võtmeküsimus. Just õige toitumine on Gerdi edu üks saladusi. Ta lisab, et naisteajakirjade loba ja kõiksugu šarlatanide jura kõiksuguste dieetide kohta ei ole mitte ainult mõttetu, vaid suisa kahjulik. Puhas, värske, tervislik toit hakkab spordis üha rohkem tulemusi määrama.