Kvaliteetaktsiate kasvulootused

Palju on räägitud juba sel aastal toimuvast, nii ka eilses lehes, kus võtsime vaatluse alla kolm dividendiaktsiat, mis pole investorite poolehoidu võitnud. Huvitaval kombel on need kolm ka tänases loos sees – McDonald’s, Intel ja Microsoft. Viimane neist on aga ka ühe teise näitaja põhjal vägagi väärt aktsia.

Kuhjasin Dow Jonesi tööstuskeskmise 30 komponenti pingeritta, võttes aluseks neid firmasid katvate analüütikute järgmise 12 kuu keskmise hinnasihi ja kõrvutades seda praeguse aktsia turuhinnaga. Selle alusel moodustus edetabel Dow’ aktsiatest, millele analüütikud prognoosivad suurimat tõusu aastal 2013.

Halvimast sai parim. Edetabeli esimeseks osutus Microsoft, mille aktsia hind võiks järgmise aasta neljandas kvartalis olla 34,26 dollarit. Praeguselt tasemelt tähendaks see 26,4% tõusu, mis oleks märkimisväärne, arvestades, et sel aastal on tehnoloogiafirma väärtpaber tõusnud kõigest 4,37%. Analüütikute soovitused on samuti soosivad, sest 2/3 neist soovitavad seda osta ning 1/3 hoida. Müügisoovitused sootuks puuduvad.

Üle 20% tõusu prognoosivad analüütikud ka UnitedHealth Groupile (24,33%) ja Alcoale (21,27%). Huvitav on märkida, et esineliku aktsiad on sel aastal näidanud nigelat, alla 7,3% tõusu ja esimese kuue tõus on jäänud alla 9,5%.

Seda huvitavam on vaadata tabeli lõppu ja leida sealt Bank of America (BofA). Senini osaliselt raskustes maadlev USA suurpank, kuhu Warren Buffett tegi mitmemiljardilise rahasüsti ja mis USA eluasemeturu stabiliseerumisega on taas investorites tõstnud riskivalmidust. Panga aktsia on sel aastal kahekordistunud (97,84%) ja on üks kahest, mille turuhind ületas esmaspäevase seisuga keskmist hinnasihti. Viimase nädala jooksul on tulnud küll ridamisi uusi analüüse, kuid analüütikud enam suurt tõusu pangale ei prognoosi.

Lootus tõusuks. Tehnoloogiagigant Hewlett-Packard on samuti alla oma sihthinna, kuid seda, erinevalt BofAst, kehvade tulemuste ja nõrga väljavaate tõttu. Osa investoreid on väitnud, et aktsionärid on üle reageerinud ja firma on tegelikult paremas seisus, kui aktsia hind mõista annab. Eelmise aasta lõpus oli just BofA enim kukkunud aktsia Dow’ tööstuskeskmises ja seda on varemgi ette tulnud, et selle aasta suurim langeja on järgmisel suurim tõusja.

Analüütikute tööst

Kuigi teinekord võib asi niimoodi tunduda, siis analüütikud ei mõtle lihtsalt suvalisi hinnasihte oma peas välja. Üldjuhul nad prognoosivad, milliseks kujunevad ettevõtte tulevate aastate tulud/kasumid ja rahavood ning seejärel lisavad neile prognoosidele suhtarvud (nt hinna-kasumi suhtarvu), et välja arvutada, milliseks võiks aktsia hind teoreetiliselt kujuneda.Lisaks kasutavad analüütikud hinnasihtide leidmiseks teisi suhtarve, peamiselt EV/EBITDA (ettevõtte väärtus jagatuna kulumieelse ärikasumiga) ja diskonteeritud rahavoogude analüüse. Hinnasihid üldjuhul muutuvad suhteliselt tihti ja sõltuvad firma tulude väljavaadetest. Üldiselt antakse välja aktsiale hinnasiht järgnevaks 12 kuuks.Hinnasihid on küll seotud, kuid otseselt mitte sõltuvad aktsiasoovitustest (osta, müü, hoia). Näiteks kui analüütik on aktsia hinnasihiks määranud 10 eurot ja aktsia hind on 5, siis suure tõenäosusega on analüütik andnud sellele aktsiale ka ostusoovitus. Kui aktsia hind isegi jõuab 12 kuu hinnasihini, siis ei tähenda see kohe, et investor peaks müüma. Tõenäoliselt on analüütik vahepeal teinud oma mudelis korrektsioone (mis iganes see põhjus võiks olla) ning andnud uue hinnasihi.Hea näide siinkohal on Apple, mille aktsia selle aasta sügiseni tõusis pidevas tempos alates 80 dollarist mitme aasta vältel. Selle aja sees kohendasid analüütikud pidevalt hinnasihte, sest firma tulud kasvasid ja aktsia hind liikus aina kõrgemale.Vastupidise näitena aga oleks siinkohal paslik tuua Research In Motioni aktsia. Veel paar aastat tagasi oli osal analüütikutel Kanada nutitelefonide tootja aktsia hinnasihiks määratud üle 100 dollari, kuid reaalsus osutus oluliselt kurvemaks. Eile õhtul maksisRIMi aktsia New Yorgi börsil alla 14 dollari.