Uus maks vähendaks SKPd ja palku

Eilne Rootsi majandusleht Dagens Industri lahkab maksu negatiivset mõju ja taunib oma üheksakümnendate aastate kogemuse baasil Brüsseli “vastutulekut populistlikule agitatsioonile”.

Rootsi omaaegse maksuga võrreldes, mis nõudis tehingu mõlemalt osapoolelt maksuks 1% tehingu mahust, mille tagajärjel Rootsi rahaturg Londonisse kolis, on Brüsseli plaanitavad maksumäärad palju madalamad. Aktsiate- ja võlakirjatehingutelt 0,1% ning derivaatidega kauplemiselt 0,01%.

Mõjud on laiaulatuslikud. Maksu maksavad ainult pangad ja teised finantsinstitutsioonid. Maksust on vabastatud aktsiate ja võlakirjade uusemissioonid, samuti rahaturu operatsioonid, mida teeb Euroopa Keskpank või mõne muu euroala riigi keskpank. Maksust on vabastatud tavalised laenud ja maksed.

Sellest hoolimata on maksul märkimisväärsed tagajärjed Euroopa majandusele, näitab Euroopa Komisjoni koostatud mõjude analüüs. Aktsiaturgude ja võlakirjaturgude käive väheneb sellest pea kümnendiku võrra. Derivaatidega kauplemine väheneb hinnangu järgi ligi 70% ning nn robotkauplemine enam kui 90%. Ettevõtjatele tähendab uus maks kapitali hinna tõusu, mille tagajärjel väheneksid investeeringud ca 4%. See omakorda vähendab ELi SKPd 1,7%. Hõive väheneks 0,2% ja palgad 1,6%. (Need andmed on pärit 2011. aastal koostatud analüüsist kogu ELi kohta).

Dagens Industri kirjutas, et maksust ei pääse ka Rootsi finantsasutused, ehkki Rootsi ise uue maksuga liituda ei kavatse. Komisjoni ettepaneku järgi maksustatakse ka väljaspool maksu kehtimise piirkonda tehtud tehing, kui mõne selle osapoole koduriik on maksu kehtestanud riik.

Uus maks diskrimineeriks Rootsi ettevõtteid, mis tahavad end derivaatide abil valuutakõikumiste vastu kindlustada. Parim oleks valuutaderivaatide maksustamine uue maksuga juba eos välistada, kirjutas leht, kuid Rootsil otsustusõigust ei ole. Euroopa Liidu rahandusministrite selle aasta esimesel kohtumisel andsid 27 riigi ministrid 11 riigile voli maksuga edasi minna enne, kui mingeid ettepanekuid üldse laual oli. Ja otsuste tegemise juures on vaid need 11 riiki.

Eilne majandusleht Financial Times lahkas samuti komisjoni maksuettepanekut, mis ametlikult pannakse lauale lähinädalatel.

Järeleandmisi võib veel tulla. Lehe andmeil on maksu haare arvatust ulatuslikum, sest see kätkeb ka meetmeid maksust kõrvalehiilimise vältimiseks. Komisjoni ettepaneku järgi tuleks maksu rakendamisel aluseks võtta ka see, kus finantstoode turule toodi, isegi kui sellega kaubeldakse Aasias, USAs või Suurbritannias. Nii on vähem motivatsiooni tehingud maksualalt välja kolida.

Hinnanguliselt laekuks maksust 30–35 miljardit eurot aastas.

Komisjoni visandis on selgelt määratletud maksuvabastused negatiivsete mõjude vähendamiseks pensionifondidele ja majandusele tervikuna. Ilmselt tuleb veelgi järeleandmisi, et maksu vastu huvi ilmutanud riigid sellega ka tegelikult nõustuksid, kirjutas FT.

Uut maksu kavandavad riigid on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Belgia, Portugal, Austria, Slovakkia, Kreeka, Sloveenia ja Eesti.

Ligi: maksuga liitumine on tuleviku teema

Rahandusminister Jürgen Ligi kordas Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumise järel 22. jaanuaril, et mingit otsust selle maksuga liitumiseks ei ole Eesti teinud.“Praegu osaleme protsessis ja katsume seda mõjutada enda tingimuste järgi,” ütles Ligi.Näiteks on Eesti tingimuseks seadnud, et jaekliendid ja pensionifondid oleksid kaitstud ning et see maks ei tooks kaasa tehingute kandumist teistesse riikidesse, rääkis Ligi.Küsimusele, mis majanduslik mõte oleks sellise maksu kehtestamisel Eestis, kui ükski meie lähematest riikidest, nagu Soome ja Rootsi ega ka Läti ja Leedu, ei kavatse selle maksuga liituda, vastas Ligi, et Eestile on see esmalt Euroopa koostöö küsimus.“Ja me oleme suure haardega. Me ei vaata ainult nina alla,” märkis Ligi.Maksu põhjenduseks kordas Ligi püüet finantssektorit muu majandusega sarnasemalt maksustada. Lisaks on maksu mõte ohjeldada lühiajalisi spekulatsioone.“Eks me eelnõu pealt vaatame,” kordas Ligi, et maksuga liitumise otsus on alles tuleviku teema.