Šveitsis tulevad tippjuhtide palkadele piirangud

Algatuse poolt, mille taga on Šveitsi ettevõtja Thomas Minder, hääletas 67,9% referendumil osalenutest. Osalusprotsent oli 46% hääleõiguslikust elanikkonnast, vahendas agentuur Bloomberg.

Uuendus tähendab seda, et edaspidi ei oota tippjuhte enam kuldsed käepigistused ei ametisse asumisel ega lahkumisel, enam ei saa preemiat ülevõtu või liitumistehingute läbiviimise eest ning jäme ots direktorite palkade määramisel ei ole enam nõukogudel, vaid firma aktsionäridel. Reeglite täitmata jätmine võib lõppeda kuni kolmeaastase vanglakaristusega.

„Mul on hea meel, et see pikk võitlus on läbi,“ ütles Minder Šveitsi televisioonis rahvahääletuse tulemust kommenteerides. Kampaaniat alustas ta juba 2006. aastal.

Kriitikute sõnul vähendab piirangute seadmine tippjuhtide palkadele Šveitsi atraktiivsust rahvusvahelistele firmadele.

Rahvahääletuse tulemuse peab nüüd seaduseks vormima Šveitsi parlament, milleks võib kuluda umbes aasta.

Tugeva toetuse sai Minderi algatus läinud kuul, kui uudistesse jõudis info, et Euroopa suurim ravimifirma Novartis plaanib ametist lahkuvale juhatuse esimehele Daniel Vasellale maksta kuni 78 miljonit dollarit, et ta mõne rivaali juurde tööle ei läheks. Avalikkuse pahameeletormi peale loobus firma sellest plaanist.

Tippjuhtide palgad sattusid Šveitsis fookusesse ka seoses sellega, et riigi suurim pank UBS vajas finantskriisis maksumaksja abiga väljaaitamist. Samas sai  Credit Suisse’i tegevjuht Brady Dougan 2010. a 71 miljoni Šveitsi frangi (76 miljoni dollari) väärtuses aktsiaid. Võrdluseks on keskmine brutopalk  Šveitsis 2011. aastal ÜRO andmetel 7800 franki kuus.

Vähemalt viis Euroopa kahekümnest kõige suurema palgaga firmajuhist on Šveitsi firmade palgal, näitavad agentuuri Bloomberg andmed. Nende seas Credit Suisse Group AG tegevjuht Brady Dougan, ABB Ltd juht Joe Hogan ning Joe Jimenez Novartis AG-st. Roche Holding AG juht Severin Schwan ja Nestle SA Paul Bulcke on samuti tippliigas.