Kranich: seminarimaks oli ettevõtjate ettepanek

Tegemist on ETV saate “Kahekõne” lühendatud intervjuuga, mis on algselt täispikkuses avaldatud ERRi uudisteportaalis.

Mul on väga hea meel, et Te tulite, sest ma arvasin, et Te ei soovi anda intervjuud sellisel teemal. Ausalt öeldes ei olnud mul mitte mingisugust plaani poliitilistel üritustel osaleda või sel teemal sõna võtta. Aga see, kui hakatakse levitama laimu ja otsest valet ning luuakse selle ümber suvalisi seoseid, siis ma arvan, et see väärib kommentaare.

Me räägime sularahast, mis tuli Reformierakonna arvele. Kuidas see sularaha siis liikus? Tol ajal kehtinud seaduse järgi oli võimalik otseselt erakonnale annetada, aga juba tolles ajas oli üsna intensiivne see suhtumine, et inimene, kes Reformierakonnale (või mõnele teisel erakonnale) annetab, on kas opakas või kahtlane või kasuahne, igal juhul on oma maailmavaadet toetavale erakonnale annetamine peaaegu et häbiväärne.

Tookord oli erakondadel olemas võimalus asutada äriühinguid. Reformierakond asutas äriühingu nimega R-Hooldus. Selle tegevus seisnes selles, et korraldati mitmesuguseid seminare, tuluõhtuid ja muid üritusi, mille eest laekus R-Hooldusele seminaridel osalemise tasu.

Mis seminar see võis selline olla, mille eest 100 000 (krooni) sularahas välja laoti? Kui kohal on näiteks 20 inimest ja iga inimene maksab 20 000 (krooni) – 400 000.

Mis teenus see oli, mida osutati sellise raha eest? Tol hetkel oli seadusandluses üsna keeruline periood, kujunemisjärgus oli mitu põhimõttelist seadust (võlaõigus, asjaõigus) ja näiteks Märt Rask oli üks populaarsemaid inimesi, kes nendel seminaridel esines. Loomulikult oli ka teisi esinejaid – lugupeetavad juhatuse liikmed Andres Lipstok ja Siim Kallas.

Järelikult tuli sellest mingisugune kasu, need inimesed, kes maksid, ootasid Reformierakonnalt mingit kasu. Väga selgelt ootasid, et Reformierakond oleks tugev ja selle ideed oleksid esindatud. See, et ideed oleks riigikogus esindatud, eeldab kindlasti mingisugust valimiskampaaniat ja valimiskampaania teatavasti maksab raha.

Teie olite peasekretär, raha kogumine oli Teie töö. Kuidas Te need kunded leidsite? Kas nad tulidki sellele seminarile ühte ruumi kokku ja hakkasid kohe raha andma? Kuidas see käis? Oli neid, kes tulid ise ja ütlesid, et kuulge, tahaksin erakonda kuidagi toetada. Oli neid, kellele me helistasime ja ütlesime, et kuule, kas sa tahaksid tulla sinna ja me tõenäoliselt ootaksime selle eest ka mingit seminaritasu jne jne. Seda oli mitut moodi.

Nii et Te võite kinnitada, et näiteks selle 100 000 krooni eest, mis tuli R-Hoolduse arvele, inimesed kogunesid kusagil, tõid raha kokku ja toimus mingi üritus, millel oli mingi programm? Raha laekus R-Hoolduse arvele ka ülekannetega. Kui palju, mis summad täpselt, on 14 aastat hiljem pisut liiga hilja küsitud.

Kuidas puht füüsiliselt see sularaha liikus – inimesed tulid kohvritega kohale? Me räägime suurtest summadest, sajast tuhandest. Mitte keegi ei tassinud mingit sadat tuhandet. Inimesi oli mõnikord kümmekond kuni tosin, mõnikord mitukümmend. Iga inimene tegi oma mõnetuhandese või mõnikord suurema panuse. Mitte alati ei makstud seda osalemistasu vahetult sellel seminaril, teinekord astusid inimesed läbi ka erakonna kontorist ja ütlesid, et tõin nüüd ära selle seminari osalemistasu jne.

Me näeme sellelt R-Hoolduse (panga)väljavõttelt, et seal oli üks summa 500 000 krooni. 500 000 krooni! Seda ma ei oska kommenteerida, sest see 500 000 krooni on makstud juunikuus, kui mina enam peasekretär ei olnud, aga minul on küll kõva kahtlus, et kogu see nii-öelda pangaväljavõte on valminud lugupeetud ajakirjaniku koduses arvutis väikse Photoshopi abil...

Mis mõttes? Kuidas seda saab teha? Väga lihtsalt! Kui ma vaatan selle ajakirjaniku käitumist ja tema töömeetodeid, siis ei näe ma seal jälgegi viisakusest, jälgegi aususest ega jälgegi elementaarsest lastetoast. Jah, mina saatsin ta seenele – pärast pikki, painavaid telefonikõnesid, kus esitati kogu aeg samu küsimusi ja kus vastuseid tegelikult ei kuulatud.

Te väidate, et sellist väljavõtet ei ole olemas? Ma ei tea. Mul ei ole selle kohta antud hetkel mingit informatsiooni. Aga ma lõpetan – Siim Kallase suutis inimene (Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova) oma ebaviisakusega lihtsalt endast välja ajada. Kas see väljavõte on tõene või mitte, oskab kinnitada Swedbank.

Ma võin Teile kinnitada, et ma olen näinud seda väljavõtet. Ma ei usu, et see on Photoshopis tehtud – seal on templid peal. Väga hea.

Nii? Miks seda on väljavõtet näiteks ei ole näidatud mulle?

Minu allikas ei soovi seda näidata. Seal on kõik kirjas – seal on näha, et näiteks Teabekoda on teinud arve alusel sissemakseid selle R-Hoolduse arvele. Võimalik. Keegi ei eitagi seda. Ma ei tea öelda, kas see asi on tõene või võltsitud.

Aga kes siis peaks teadma? Kui Teie olite sellel ajal seotud selle rahakogumisega, pidi Teil olema ülevaade. Oligi. Kogu R-Hoolduse tegevus oli väga täpselt dokumenteeritud. Kui nende dokumentide hulgast on mõni sattunud ajakirjaniku kätte, siis ei ole mulle teada, kuidas see on võimalik olnud.

Kui palju erakonnas oli neid inimesi, kes olid sellest ärist teadlikud? Laias laastus peaaegu et kõik, kuna väga mitmed inimesed, kes olid oma ala spetsialistid, käisid nendel seminaridel esinemas.

Te võite kinnitada, et see raha, mis liikus, ei ole kuidagi seotud Vene taustaga ärimeestega, Vene äriga? Kui mõni väljamõeldis hakkab elama oma elu, siis on sellele väga raske vastu vaielda. Ajakirjanik küsis minu käest ma ei tea kui palju kordi, et millega ma tõestan, et tegemist ei ole Vene päritolu rahaga. Mul on ainult üks vastus – aga millega tõestab see ajakirjanik, et tegemist ei ole talle raha eest antud ülesandega laimata Reformierakonda, luues suvalisi seoseid?

Kui Te ühel hetkel lihtsalt teeksite avalikult teatavaks, kust tuli raha, kaoks ka kahtlustus. Te praegu veate ju oma erakonda alla. See tekitab avalikkuses psühholoogilise vastasseisu. Inimesed tookord pelgasid seda, et erakonnale otse toetuse andmine võib nende mainet kahjustada, ja leidsid, et nende jaoks on sobivam erakonna toetamise viis seminaridel osalemine, sealt teatava lisateadmise saamine ja selle eest kõrget seminaril osalemise tasu maksmine. Nad ei soovinud, et nende nimi otseselt välja tuleks – erakond oma (raha)allikad ju avalikustas kõik – nende hulgas oli R-Hooldus.

 

Osa rahast laekus pärast valimisi

Äripäev kinnitab, et toimetuse käsutuses olev R-Hoolduse pangakonto väljavõte ei ole võltsing, nagu üritas jätta intervjuus muljet Heiki Kranich.Kranich eksitab avalikkust väites, et R-Hoolduse pangakontole tegid ülekandeid erinevad ettevõtjad seminaridel osalemise eest. Lisaks sularahamaksetele tegi R-Hoolduse pangakontole ülekandeid ainult üks firma. See oli reformierakondlase Meelis Atoneni juhitud Teabekoda.On tähelepanuväärne, et suuremad sularahamaksed tehti pärast riigikogu valimisi. 292 000 krooni laekus sularahana arvele 10. mail 1999 ja 500 000 krooni 22. juunil 1999. See on ajal, kui Siim Kallasest oli juba saanud rahandusminister, Märt Raskist justiitsminister ja Heiki Kranichist keskonnaminister. Kranich ütles intervjuus, et kui sularaha seminaridel käinud ettevõtjatelt laekus, siis viidi need kohe panka.Mitte Ühegi väidetava seminari kohta pole aga olemas dokumentaalset tõestust.