Swed prognoosib aasta algusega sama palgakasvu jätkumist

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 24. mai 2013 kell 8:43
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swed prognoosib aasta algusega sama palgakasvu jätkumist
Teiseks kvartaliks prognoosime ligikaudu sama suure palgakasvu jätkumist kui oli esimeses kvartalis, kinnitas Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina
Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar brutopalga teemal:
Käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas keskmine brutokuupalk aastases võrdluses ootuspäraselt 6,3% ning jõudis 900 euroni. Netopalk kasvas aga 6,6% ning oli 721 eurot. Hinnakasvu aeglustumise ja palga nominaalkasvu kiirenemise tulemusel kiirenes reaalpalga kasv 2,7%ni. Palgakasv kiirenes kolmandat kvartalit järjest.
Palgakasvu kiirused üllatusi ei pakkunud. Üle 10%se tempoga kasvasid palgad kinnisvaraalases jm teenindavates tegevustes ning energiasektoris. Kõige kõrgemat brutokuupalka maksti esimeses kvartalis energiasektoris (1551 eurot).
Võrreldes kogu majandusega on kõige kiiremini kasvanud palk riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (7,1%). Avaliku halduse ja riigikaitse palgakasv kiirenes juba neljandat kvartalit järjest ning kasv jõudis 9,4%ni.
Seevastu kõige aeglasemalt kasvas palk aga välismaa eraõiguslikes ettevõtetes (4,9%). Samas ületab viimastes palk Eesti keskmist enam kui veerandi võrra.
Jätkuvalt kõige madalam on palk kohalike omavalitsuste töötajatel, kelle palk oli Eesti keskmisest viiendiku võrra väiksem. Hinnakasvuga korrigeritud reaalpalk vähenes kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal, mäetööstuses ning see ei kasvanud ka hulgi- ja jaekaubanduses.
Palga proportsioonid maakondade lõikes on suhteliselt tugevasti seotud lisandväärtuse suurusega inimese kohta. Tavapäraselt oli palk kõige kõrgem Tallinnas (1045 eurot) – 16% üle Eesti keskmise. Kõige madalam oli palk aga Jõgeva maakonnas, kus palk oli vaid 71% Eesti keskmisest.
Kuna tööhõive kasvas esimeses kvartalis kiiremini kui esialgne SKP (vastavalt 1,4% ja 1%), siis vähenes tootlikkus töötaja kohta. Samas kasvas tööjõukulu töötaja kohta 6,3%, mistõttu tööjõu ühikukulu kasv kiirenes oluliselt ning halvendas sellega Eesti majanduse kulupõhist konkurentsivõimet.
Käesoleva aasta teiseks kvartaliks prognoosime ligikaudu sama suure palgakasvu jätkumist, küll aga kiireneb THI aeglustumise tõttu reaalpalga kasv. Vaatamata suurele tööpuudusele (esimeses kvartalis ulatus see 10,2%ni), on tööturul tööjõupuudus, mis võib majanduse kosumisel hakata põhjustama liigset palgasurvet.
Swedbanki tööstusettevõtete hulgas tehtud uuringu järgi tunnetab palgasurvet 70% ettevõtetest. Tarbijate järgneva 12 kuu finantsolukorra kindlustunde indikaator on käesoleval aastal järk-järgult paranenud ning oli aprillis juba üle pikaajalise keskmise, mis viitab selgelt inimeste siisetulekute paranemise ootusele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Makromajandus
Hetkel kuum